20.juuni 2025 - 24. juuni 2025

Kutsume teid Jaanipäeva ajal Poola kauneid maastikke ja linnu avastama. Meie sihtkohtadeks on Ida-Preisimaa ning rikka ajalooga kaunid linnad Gdansk, Toruń ja Łódź. Retkejuhiks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder.
Esimesel päeval sõidame läbi suvise Baltikumi Poola, kus siirdume üsna Poolamaa südames paiknevasse Łódźi. Tegu on Poola suuruselt suuruselt kolmanda linnaga, millel on rikkalik ajalugu, suursugune arhitektuur ja oluline koht Poola ja kogu Euroopa tekstiilitööstuse ajaloos. Just 19. sajandil Łódźis arenema hakanud tekstiilitööstus tegi sellest linnast olulise sõlmpunkti Kesk-Euroopa moodsa tööstuse ajaloos.
Teist päeva alustame Łódźiga tutvumisega. Jalutame ajaloolises kesklinnas, kogeme selle keskse Piotrowska tänava hommikust ärkamist ning põikame sisse ka mõnesse põnevasse hoovi. Päeva naelana külastama üüratut tekstiilivabrikukompleksi Manufaktura, kus täna on multifunktsionaalne kultuuri-, kunsti- ja meelelahutuskeskus. Lisaks moodsale sisule saab siin nautida ka 19. sajandi monumentaalset tööstusarhitektuuri, mis on pioeteeditundega vana ja uut kokku sulatades kenasti säilinud ja külastajatele avatud.

Seejärel suundume Gdanski poole ja poolel teel teeme pikema peatuse Poola ühes maalilisemas linnas Toruńis, mida peetakse üheks 7 Poola imest. Linn on kuulus oma gootiajastu tellisarhitektuuri meistriteoste poolest. Teeme jalutuskäigu vanalinnas ja külastame vanalinna südames paiknevat Präänikumuuseumi. Toruń on teatavasti Poola „präänikupealinn” ja siin on juba rohkem kui 600 aastat küpsetatud präänikuid, mis pole mitte ainult maiuspalad, vaid ka kaunid suveniirid, kunstiobjektid, samuti kasutatakse neid ravimi ja maitseainena. Nende eriline maitse, aroom ja vormid kujutavad endast Poola ning Euroopa traditsioonilise kulinaarse pärandi olulist elementi. Muuseum asub endises 19. sajandi piparkoogivabrikus, millest sai alguse tänane kuulus kondiitrivabrik.

Pärast muuseumi kaeme ka maailma ühe silmapaistvama keskaja teadlase astronoom Mikołaj Koperniku maja. Seejärel asume teele Gdanskisse.
Teise päeva hommikul külastame ühte Gdanski paljudest kohalikest nüüdisaja turgudest ning seejärel siirdume avastama Kašuubimaad – väikse rahvakillu kašuubide põlist asuala, mis paikneb Gdanski külje all Läänemere rannikul ulatudes pisut ka sisemaale. Kašuubid on küll slaavlased, kuid nende kultuuris ja keeles on üsna tugev saksa mõju, mis teeb sellest etnosest põneva slaavi ja germaani rahvaste segu. Külastame Radolne järve ääres asuvat kašuubi etnograafiamuuseumi, mille näol on tegu Poola alade kõige vanema vabaõhumuuseumiga. 1906. aastal alguse saanud muuseumis näeb kašuubi taluarhitektuuri ja kunagist olmeelu vahemikus 17.- 20 saj. Ühes kašuubi külas maitseme ka kohalikku kööki, mis erineb suurel määral muust Poola köögist.

Seejärel suundume tagasi unikaalse ja keerulise, kuid huvitava ajalooga Gdanskisse, kus esmalt külastame Gdanski Oliwa eeslinnas asuvat suursugust Oliwa katedraali. Tegu on Poola ühe suurima ja kaunimaks tituleeritud pühakojaga. See paikneb 12. sajandil asutatud tsistertslaste kloostri alal, kirikuhoone ise on rajatud järk-järgult mitme sajandi vältel, selle tänane ilmse pärineb suuresti 16.-17. sajandist.

 
Tähelepanuväärne on hoones paiknev orel, mis on Euroopa üks suurimaid. Sellel on rohkem kui 7800 vile ja 110 registrit, mis võimaldavad esitada erakordselt varjundirikast muusikat.
Seejärel siirdume kesklinna, kus teeme jalutuskäigu traagilise minevikuga, kuid täna oma endises ilus meie ees olevas vanalinnas. Jalutame Pikal Turul, mis on vanalinna süda, kaeme linna sümbolehitisi raekoda ja võimsat Maria kirikut, naudime Motława jõe kaldapealset melu. Jalutuskäigu ajal räägime ka Gdanski ajaloolise linnasüdame hukust ja tuhast tõusmisest ning Poola restauraatorite järjepidevast tööst oma maa ajaloo ja arhitektuuri säilitamisel ja päästmisel.

 
Kolmandal päeval külastame Malborki linnust – Saksa ordu kunagist keskust. Tegu on pindalalt maailma suurima gootiajastu kindlusega, ühtlasi on see ka maailma suurim tellistest kindlus. Selle rajamine algas 13. sajandil ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. II maailmasõja käigus sai kompleks rängalt kannatada, kuid on oma endises mahus tänaseks üles ehitatud. Samas käivad taastamistööd tänaseni.

Seejärel tutvume paljukannatanud Elblągi linnaga, mis II maailmasõja järel on tuntuks saanud omanimelise laevatatava kanali järgi. Nimelt oli kunagisele Preisimaale rajatud tihe kanalite süsteem, mille üheks osaks ka tänane Elblagi kanal on. Algselt Oberländischer Kanal’i nime all tuntud veetee näol on tegu kogu maailmas unikaalse seni toimiva tehnikaimega, mis paneb laevad suisa mäkke ronima. Võimaluse korral proovime meiegi laevaga mäest üles sõita ning samal ajal nautida vaateid Poolamaa kaunile loodusele. Antud võimalus täpsustub jooksvalt, juhul kui laevaga mäkkesõit ei õnnestu, külastame 1410. aasta Grünwaldi lahingu toimumispaika või kurikuulsat Hitleri Hundikoobast.

Päeva lõpus külastame Swieta Lipka kloostrikompleksi. Tänaseni tegutsev klooster on katoliiklikus Poolas üks tähtsamaid palverännakute sihtpunkte. Kloostrikomplekti sümboliks on Neitsi Maarjale pühendatud kirik, mida peetakse Kirde-Poola kauneimaks barokkehitiseks. Kirikus paiknev 1721. aastal ehitatud barokkorel on unikaalne selle poolest, et selle esiküljel asuvad pühakute ja inglite kujud saab spetsiaalse mehhanismi abil liikuma panna, nii et neid moodustub pala esitamise ajal justkui orkester.

Õhtuks suundume ööbimiskohta Mrągowosse, kust järgmisel hommikul alustame läbi jaanipäevahõngulise Baltikumi teed tagasi Eestisse.

Retke juhib ajaloolane Madis Tuuder

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel  20.06.2025 kell 5.00
tagasi Tallinnas teisipäeval 24.06.2025 kell 23.30


Sõidu hind 650 eurot

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.

Liituda saab ka Pärnust.

ID kaart või pass kindlasti kaasa võtta.

Lisaks palun teha ka tervisekindlustus.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve. Võimalus tasuda ka kahes osas. Palun andke teada kuupäevad, mis ajaks saate arve tasuda.

Lisaks palun registreerimisel saata sünnikuupäev, kuu ja aasta ja enda telefoninumber

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 25.juunil 2025

Sel suvel mängitakse Padise kloostris Indrek Hargla ajaloolist kriminaalpõnevikku "Taani printsi vaim". 

Autor: Indrek Hargla
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümikunstnik: Jana Volke- Valk
Helilooja: Ardo Ran Varres
Valguskunstnik: Terje Kagovere( Vat Teater)
Näitlejad: Margo Teder( VAT Teater), Jüri Tiidus( Eesti Draamateater), Ott Kartau, Meelis Põdersoo( Vat Teater), Katrin Tuuksam, Miika Pihlak, Germo Toonikus, Jaanis Valk jt.

Indrek Hargla TAANI PRINTSI VAIM 

Anno Domini 1435. Tallinna apteeker Melchior Wakenstede satub Gotlandi saarele ja kutsutakse Taani kuninga Eriku ette. Erikul on kaks muret. Lossis kummitab kuri printsi vaim ja Eriku erasekretär on mõrvatud. Kui seda ei teinud Taani printsi vaim, peab see olema keegi kuninga lähikondlane. Mõlemad võimalused näivad ühtemoodi võimatud ja Erik palub, et Melchior aitaks selle mõistatuse lahendada.

Ja kui Melchior selle töö vastu võtab, kohtub ta esimese asjana mehega, kes kakskümmend seitse aastat tagasi tappis Tallinnas inimesi ja õigusemõistmise eest põgenes. Nüüd aga nõuab Erik, et nad ära lepivad ja Gotlandi mõrtsukat koos edasi otsivad.

Ajalooline kriminaalpõnevik "Taani printsi vaim“ toob esmakordselt teatrivaataja ette Indrek Hargla apteeker Melchiori tegelaskuju.

Etendus toimub kloostris sees.

Avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15, tagasi Tallinnas  kell 22.30.

Sõidu hind koos teatripiletiga 67 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reedel 27.juunil 2025

Sõidame Virumaale kaunisse Mäetaguse mõisa, kus sel suvel mängitakse mõisasaalis Mart Sanderi näidendit "Roosivõti". 

Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Mis ühendab neid kõiki? See, et need on reaalselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on olnud Eestiga seotud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstilisele näidendile, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga.

Sel suvel lavastab Mart Sander kunagi von Rosenitele kuulunud Mäetaguse mõisas Ida-Virumaal oma müstikahõngulist draamaetendust „Roosivõti“. See räägib von Rosenite aadlisuguvõsa naistega alati kaasnenud süngetest legendidest või lausa tõsilugudest. Laval on Triin Lellep ja Mart Sander.  

Von Roseni aadliperekonna esindajad saabusid Eesti aladele juba 13. sajandil ning neid mainiti esmakordselt 1241. aastal Taani kuninga vasallidena Eestimaal. Järgmiste sajandite jooksul muutus perekond üheks tähelepanuväärsemaks aadlipereks Eestis, kellele kuulus õitseaegadel 19 erinevat mõisakompleksi. Tänaseks on üks kaunemaid neist kahtlemata Mäetaguse mõis. Seal hargnevad sel suvel lahti sündmused, mis tunduvad uskumatud – kuid mis põhinevad reaalsetel faktidel.

Mart Sander: „19. sajandi keskel abiellus minu üks kauge sugulane, tädi Sofia (sünd. Verevkin / Werewkind) Alexander Gottlieb von Roseniga. Paraku ei kestnud õnn kaua, sest noor naine suri sünnitusel vaid 21-aastasena. Minu lapsepõlvekodus oli mitmeid Rosenite vapi ja embleemiga esemeid, seetõttu olen alati emotsionaalselt tundnud teatud sidet Rosenite perega. Külastades sel talvel esmakordselt Mäetaguse mõisa, ärkasid nooruspõlve fantaasiad kiirelt. Nii sündis sealsamas mõte tuua mõisas lavale põnev ja müstiline etendus „Roosivõti“, milles suguvõsa erinevate naiste saladusi lahti jutustada. Näidend valmis vaid kaks nädalat peale saatuslikku külastust.

Üks olulisi faktoreid on lavastuses kahtlemata see, et tegevus hargneb reaalselt perekonnale kuulunud hoones. Olen veendunud, et Mäetaguse mõisa erakordselt kvaliteetselt restaureeritud interjöör ja autentne atmosfäär üllatab vaatajaid niisamuti nagu see üllatas mind ning osutub tugevaks magnetiks Ida-Virumaa turismi arendamisele.“

Kohapeal avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 15.30
tagasi Tallinnas  kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Teisipäeval 01.juulil 2025

Sel suvel mängitakse Ohtu mõisatalli teatrisaalis Norm Fosteri komöödiat "Vana armastus".

Osades PEETER TAMMEARU ja värske Eesti teatri auhindade 2024. aasta naispeaosa nominent rolli eest 1Teatri etenduses "Leping" - TRIINU MERISTE Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Karmo Mende, valguskunstnik Rene Topolev.

"Vana armastus" on südamlik armastuslugu, mis vältab kakskümmend viis aastat.

Armuda oma ülemuse naisesse, pole arvatavasti kergete lugude killast, aga tõeline armastus ei kavatse ju surra.  

Sündmused hargnevad nii olevikus, kui tagasivaadetena nende noorusesse; näidend pendeldab kahe aja vahel. Me näeme vihurina pead sassiajavat noort armastust ja vana, küpset kiindumust, aga ka lahkuminekuvalu, suhete eest põgenemist ja üleaisalöömisi.

Nagu elu kogu oma mitmekesisuses, on ka selles lavaloos nii huumorit ja kirge, valu ja õnne ning ohverdust ja kannatlikku ootamist.

Kui kaua peab armastus oma aega ootama?

Kuidas teha ennast märgatavaks veerand sajandi jooksul?

Kui sulle huvipakkuv naine ei mäleta kolmandalgi kohtumisel sinu nime?

Üks ootab truult kakskümmend viis aastat, teine vabaneb alles nüüd.

Kuidas teha ennast arusaadavaks, kuidas olla usutav?

Kas ootustele on määratud täituma? Või on siiski juba liiga hilja?

Mitu tuhat tassi kohvi peab minema külmaks, enne kui ta mind märkab, enne kui usub, et mul on tõsi taga?

Kakskümmend viis aastat truud ootamist ja eneseusku.

Rolle läbi kahekümne viie aasta.

Sest just niikaua ootab üks armastus!

Või on siiski kõik liiga hilja?

Avatud on mõisakohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15,
tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 55 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 Neljapäeval 17.juulil 2025

Sõidame kuurortlinna Haapsallu, kus sel suvel mängitakse etendust "Viimane vana suvi"

Autor: Andra Teede
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Hanna Allsaar

Osades: Helgi Sallo, Karmel Mäesalu, Maria Teresa Kalmet, Harry Kõrvits, Lauri Liiv, Mark
Erik Savi ja teised.

See ajaloofaktidel põhinev romantiline komöödia, mille tegevus leiab aset aastatel 1938-1941, jutustab ühest väikesest kuurortlinnast ja selle värvikatest inimestest sibist primadonnadeni.

Näidendina ühtaegu naljakas ja nukker. Mängus on armastus, kaotus, keerulised suhted,
valusad mälestused. Kõigil tegelastel on siin oma saladus, mis koorub päevavalgele tasapisi ja hakkab määrama nende otsuseid ja saatust. Nii mõnigi küsimus saab vastuse, aga on midagi, mis jääb alati mõistmatuks, nagu elus ikka.

Haapsalu kuurordi teenindamiseks eelmise sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma
salapäraselt suurejoonelise puitpitsilise jaamahoonega ootab teid auruveduri huike saatel
meeleolukale ajarännakule. Siit on voolanud linna suvitajaid ja pidulisi ning lootusrikkaid tõbiseid, kes arvasid, et mudaravi on lõplik lahendus nende elulistele probleemidele. Ajaloo pöördelistel aastatel on siin keerelnud sündmused, mis on mõjutanud iga eestlase elu. Siit on põgenetud paatidega Rootsi ja saadetud loomavagunitega Siberisse.

Avatud on kohvik. Enne etendust saab külastada ajaloolises vaksalis asuvat Raudtee- ja sidemuuseumi.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30, tagasi Tallinnas  kell 23.00

Sõidu hind koos teatripiletiga mille sees on ka muuseumi külastus 63 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!