Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30.
 

Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab juhib dendroloog ja  parkide hea tundja Olev Abner.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.

Tagasi Haapsalus kell 22.00

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.  

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

Reede 16.05.2025 - Pühapäev 18.05.2025

Kolmepäevane retk mai keskel arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderi ja ajaloolase Merike Ivaskiga Kirde-Leetu 16. mai – 18. mai 2025. Kutsume teid mai keskel avastama teistsugust Leedut, kui tavalisetel reisimarsruutidel. Meie sihtmärgiks on looduskaunis Kirde-Leedu, mis on kuulus oma järvede ja puhkekohtade poolest. Saame teada, et Ignalina aatomielektrijaam ei asugi Ignalinas vaid hoopis nõukogudeaegses „ideaallinnas Sniečkuses“ ehk tänases Visaginases.
Tutvume aatomitööstuslinnaga ja heidame pilgu elektrijaamale. Külastame ka elektrijaamale nime andnud Ignalinat. Sõidame läbi Aukšaitise rahvuspargi ning järgmisel päeval käime kahe Leedu aadlisuguvõsa – Giedraičiaide ja Radvilaste jälgedel. Esimene neist on andnud Leedule neli piiskopi, üle saja vaimuliku ning ühe pühaku, kelle reliikviaga saame tutvuda Videniškise kirikus. Külastame ka kiriku kõrval asunud endist kloostrit, kus on kirjutatud esimene leedukeelne raamat, mida ka näeme. Teine, Radvilaste suguvõsa, on samuti värvikas. Räägime Leedu kõige tuntumast armastusloost ehk Leedu suurvürstitari ja Poola kuninganna Barbora Radvilaitė armastuslugu oma abikaasa Sigismund Augustiga, kes oli Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita ehk Mõlema Rahva Respublika kuningaks. Dubingiais olles kirjutas Barbora 8 kirja oma mehele, mis annavad tänapäevalgi inspiratsiooni erinevaks loominguks. Külastame Dubingiaid, vaatame kõige pikemat puusilda üle Leedu kõige pikema järve ning tutvume Dubingiai modernse kirikuga.

Õhtud ja mõlemad ööd oleme Vilniuses. Laupäeval on ka muuseumide öö, kus muuseumid on hiliste õhtutundideni avatud ja sissepääs tasuta.

Retke juhivad ajaloolased Madis Tuuder ja Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30.


Sõidu hind 240  eurot 

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 24. mai 

Vabandame, kohad on täis 

Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.

Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.

ˇˇˇˇ

Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.

Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid. 

Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud

Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.

Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.

Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.

Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!

Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.

Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Meil saab olema

•  Päev täis killukesi Kihnu kultuurist

•  Rõõmsad inimesed

•  Kuhjaga kõlavat kihnu keelt

•  Lillelõhnaline saare elu

•  VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama

Vabandame, kohad on täis

Teisipäeval 03.juuni 2025

Sõidame esietendusele .

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES

Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe

KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:

See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab  midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 04.juuni 2025

Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 12.juuni 2025

Sõidame Pärnumaale Pikaverre Urmas Lennuki etendust "Metsavenna pruudi lugu" vaatama.

Metsavenna pruudi lugu mängivad:

Terje Pennie (Ugalast), Jaune Kimmel (Rakvere Teatrist) ja Agur Seim.

Kirjutab ja lavastab Urmas Lennuk.

Kunstnik on Riina Vanhanen.

Helikunstnik Feliks Kütt (Endlast).

Valguskunstnik Märt Sell.

Selle lavastuse lugu sai tegelikult alguse 2022. aasta suvel, mil Pikaveres mängiti Raivo Trassi viimast lavastust “Ai, velled”. Just siis tuli näitetrupi juurde üks kohalik proua, kes ütles, et lavastuse sotsiaalmeediafotol olnud kolletanud vihuleht, millel Hirmsa Antsu enda käega kirjutet lauluread, on pärit tema sugulase Hilka päevikust.

Hilka, Pikavere kandi neiu, kes sai teise ilmasõja lõpukevadel 14 aastat vanaks, oli olnud pühendunud päevikupidaja. Aastaid. Vanuigi oli ta oma noorepõlve päevaraamatud veel kenasti ühtmoodi kladedesse ümber kirjutanud. Ja needsamad kladed proua Ülle meile lugeda tõigi.

Ning just needsamad päevaraamatud andsidki Urmas Lennukile inspiratsiooni uue näidendi kirjutamiseks. Selle, mis kannab nüüd nime “Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu”. Aga võiks kanda ka nime “Praegu ja siin”, sest selles loos ristuvad ajad ja lood. Ajalugu ja elulood. Eesti riigi lugu ja eesti inimese lugu. Valikud, mis näivad ilmvõimatud, aga olid ainuvõimalikud. Selles ajas, praegu ja siin.

Karl Ristikivi. Luulekogust “Inimese teekond”:

“Sing me a song of a lad that is gone,
say, could that lad be I?

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu,
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu… Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 52 eurot.

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15.
Tagasi Tallinnas  kell 23.40


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

20.juuni 2025 - 24. juuni 2025

Kutsume teid Jaanipäeva ajal Poola kauneid maastikke ja linnu avastama. Meie sihtkohtadeks on Ida-Preisimaa ning rikka ajalooga kaunid linnad Gdansk, Toruń ja Łódź. Retkejuhiks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder.
Esimesel päeval sõidame läbi suvise Baltikumi Poola, kus siirdume üsna Poolamaa südames paiknevasse Łódźi. Tegu on Poola suuruselt suuruselt kolmanda linnaga, millel on rikkalik ajalugu, suursugune arhitektuur ja oluline koht Poola ja kogu Euroopa tekstiilitööstuse ajaloos. Just 19. sajandil Łódźis arenema hakanud tekstiilitööstus tegi sellest linnast olulise sõlmpunkti Kesk-Euroopa moodsa tööstuse ajaloos.
Teist päeva alustame Łódźiga tutvumisega. Jalutame ajaloolises kesklinnas, kogeme selle keskse Piotrowska tänava hommikust ärkamist ning põikame sisse ka mõnesse põnevasse hoovi. Päeva naelana külastama üüratut tekstiilivabrikukompleksi Manufaktura, kus täna on multifunktsionaalne kultuuri-, kunsti- ja meelelahutuskeskus. Lisaks moodsale sisule saab siin nautida ka 19. sajandi monumentaalset tööstusarhitektuuri, mis on pioeteeditundega vana ja uut kokku sulatades kenasti säilinud ja külastajatele avatud.

Seejärel suundume Gdanski poole ja poolel teel teeme pikema peatuse Poola ühes maalilisemas linnas Toruńis, mida peetakse üheks 7 Poola imest. Linn on kuulus oma gootiajastu tellisarhitektuuri meistriteoste poolest. Teeme jalutuskäigu vanalinnas ja külastame vanalinna südames paiknevat Präänikumuuseumi. Toruń on teatavasti Poola „präänikupealinn” ja siin on juba rohkem kui 600 aastat küpsetatud präänikuid, mis pole mitte ainult maiuspalad, vaid ka kaunid suveniirid, kunstiobjektid, samuti kasutatakse neid ravimi ja maitseainena. Nende eriline maitse, aroom ja vormid kujutavad endast Poola ning Euroopa traditsioonilise kulinaarse pärandi olulist elementi. Muuseum asub endises 19. sajandi piparkoogivabrikus, millest sai alguse tänane kuulus kondiitrivabrik.

Pärast muuseumi kaeme ka maailma ühe silmapaistvama keskaja teadlase astronoom Mikołaj Koperniku maja. Seejärel asume teele Gdanskisse.
Teise päeva hommikul külastame ühte Gdanski paljudest kohalikest nüüdisaja turgudest ning seejärel siirdume avastama Kašuubimaad – väikse rahvakillu kašuubide põlist asuala, mis paikneb Gdanski külje all Läänemere rannikul ulatudes pisut ka sisemaale. Kašuubid on küll slaavlased, kuid nende kultuuris ja keeles on üsna tugev saksa mõju, mis teeb sellest etnosest põneva slaavi ja germaani rahvaste segu. Külastame Radolne järve ääres asuvat kašuubi etnograafiamuuseumi, mille näol on tegu Poola alade kõige vanema vabaõhumuuseumiga. 1906. aastal alguse saanud muuseumis näeb kašuubi taluarhitektuuri ja kunagist olmeelu vahemikus 17.- 20 saj. Ühes kašuubi külas maitseme ka kohalikku kööki, mis erineb suurel määral muust Poola köögist.

Seejärel suundume tagasi unikaalse ja keerulise, kuid huvitava ajalooga Gdanskisse, kus esmalt külastame Gdanski Oliwa eeslinnas asuvat suursugust Oliwa katedraali. Tegu on Poola ühe suurima ja kaunimaks tituleeritud pühakojaga. See paikneb 12. sajandil asutatud tsistertslaste kloostri alal, kirikuhoone ise on rajatud järk-järgult mitme sajandi vältel, selle tänane ilmse pärineb suuresti 16.-17. sajandist.

 
Tähelepanuväärne on hoones paiknev orel, mis on Euroopa üks suurimaid. Sellel on rohkem kui 7800 vile ja 110 registrit, mis võimaldavad esitada erakordselt varjundirikast muusikat.
Seejärel siirdume kesklinna, kus teeme jalutuskäigu traagilise minevikuga, kuid täna oma endises ilus meie ees olevas vanalinnas. Jalutame Pikal Turul, mis on vanalinna süda, kaeme linna sümbolehitisi raekoda ja võimsat Maria kirikut, naudime Motława jõe kaldapealset melu. Jalutuskäigu ajal räägime ka Gdanski ajaloolise linnasüdame hukust ja tuhast tõusmisest ning Poola restauraatorite järjepidevast tööst oma maa ajaloo ja arhitektuuri säilitamisel ja päästmisel.

 
Kolmandal päeval külastame Malborki linnust – Saksa ordu kunagist keskust. Tegu on pindalalt maailma suurima gootiajastu kindlusega, ühtlasi on see ka maailma suurim tellistest kindlus. Selle rajamine algas 13. sajandil ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. II maailmasõja käigus sai kompleks rängalt kannatada, kuid on oma endises mahus tänaseks üles ehitatud. Samas käivad taastamistööd tänaseni.

Seejärel tutvume paljukannatanud Elblągi linnaga, mis II maailmasõja järel on tuntuks saanud omanimelise laevatatava kanali järgi. Nimelt oli kunagisele Preisimaale rajatud tihe kanalite süsteem, mille üheks osaks ka tänane Elblagi kanal on. Algselt Oberländischer Kanal’i nime all tuntud veetee näol on tegu kogu maailmas unikaalse seni toimiva tehnikaimega, mis paneb laevad suisa mäkke ronima. Võimaluse korral proovime meiegi laevaga mäest üles sõita ning samal ajal nautida vaateid Poolamaa kaunile loodusele. Antud võimalus täpsustub jooksvalt, juhul kui laevaga mäkkesõit ei õnnestu, külastame 1410. aasta Grünwaldi lahingu toimumispaika või kurikuulsat Hitleri Hundikoobast.

Päeva lõpus külastame Swieta Lipka kloostrikompleksi. Tänaseni tegutsev klooster on katoliiklikus Poolas üks tähtsamaid palverännakute sihtpunkte. Kloostrikomplekti sümboliks on Neitsi Maarjale pühendatud kirik, mida peetakse Kirde-Poola kauneimaks barokkehitiseks. Kirikus paiknev 1721. aastal ehitatud barokkorel on unikaalne selle poolest, et selle esiküljel asuvad pühakute ja inglite kujud saab spetsiaalse mehhanismi abil liikuma panna, nii et neid moodustub pala esitamise ajal justkui orkester.

Õhtuks suundume ööbimiskohta Mrągowosse, kust järgmisel hommikul alustame läbi jaanipäevahõngulise Baltikumi teed tagasi Eestisse.

Retke juhib ajaloolane Madis Tuuder

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel  20.06.2025 kell 5.00
tagasi Tallinnas teisipäeval 24.06.2025 kell 23.30


Sõidu hind 650 eurot

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.

Liituda saab ka Pärnust.

ID kaart või pass kindlasti kaasa võtta.

Lisaks palun teha ka tervisekindlustus.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve. Võimalus tasuda ka kahes osas. Palun andke teada kuupäevad, mis ajaks saate arve tasuda.

Lisaks palun registreerimisel saata sünnikuupäev, kuu ja aasta ja enda telefoninumber

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 25.juunil 2025

Sel suvel mängitakse Padise kloostris Indrek Hargla ajaloolist kriminaalpõnevikku "Taani printsi vaim". 

Autor: Indrek Hargla
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümikunstnik: Jana Volke- Valk
Helilooja: Ardo Ran Varres
Valguskunstnik: Terje Kagovere( Vat Teater)
Näitlejad: Margo Teder( VAT Teater), Jüri Tiidus( Eesti Draamateater), Ott Kartau, Meelis Põdersoo( Vat Teater), Katrin Tuuksam, Miika Pihlak, Germo Toonikus, Jaanis Valk jt.

Indrek Hargla TAANI PRINTSI VAIM 

Anno Domini 1435. Tallinna apteeker Melchior Wakenstede satub Gotlandi saarele ja kutsutakse Taani kuninga Eriku ette. Erikul on kaks muret. Lossis kummitab kuri printsi vaim ja Eriku erasekretär on mõrvatud. Kui seda ei teinud Taani printsi vaim, peab see olema keegi kuninga lähikondlane. Mõlemad võimalused näivad ühtemoodi võimatud ja Erik palub, et Melchior aitaks selle mõistatuse lahendada.

Ja kui Melchior selle töö vastu võtab, kohtub ta esimese asjana mehega, kes kakskümmend seitse aastat tagasi tappis Tallinnas inimesi ja õigusemõistmise eest põgenes. Nüüd aga nõuab Erik, et nad ära lepivad ja Gotlandi mõrtsukat koos edasi otsivad.

Ajalooline kriminaalpõnevik "Taani printsi vaim“ toob esmakordselt teatrivaataja ette Indrek Hargla apteeker Melchiori tegelaskuju.

Etendus toimub kloostris sees.

Avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15, tagasi Tallinnas  kell 22.30.

Sõidu hind koos teatripiletiga 67 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!