Reedel 18.aprillil 2025

Suurel Reedel lubab tõeliselt ilusat ja sooja ilma. Sõidame koos Heiki Pärdiga Järvamaa kauneid maastikke ja kultuuriloolisi paiku avastama. 

Meie teekonnale jäävad Aegviidu, Nelijärve, Jäneda, Tapa, Albu, Järva-Madise, Roosna - Alliku, Peetri, Kareda ja Esna. Ajaloolise Järvamaa kultuurilugu ja kauneid ehitisi erinevatest sajanditest tutvustab kultuuri- ja arhitektuuriajaloolane Heiki Pärdi.

Söögid, joogid kaasa.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00
 Tagasi Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind 30 eurot

 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Olev Abneriga Süda-Eesti mõisaparke avastama

Laupäeval 19.aprill 2025

Eestimaa südames lubab ilusat sooja ilma ja sõidame koos dendroloog Olev Abneriga kauneid mõisaparke vaatama.

Linnu ühendavate postimaanteede ümbrusesse kerkis aegade jooksul mitmeid uhkeid mõisahooneid ja parke. Nii ka Tartu maantee juurde.

Mäo (Mexhof) mõisa vabakujuline park on praegusel kujul rajatud 19. sajandi alguses, kui ehitati Gustav von Stackelbergi omanikuks olemise ajal ümber klassitsistlikus stiilis ka peahoone. Eesti Vabariigi perioodil oli mõisas viimase omaniku Alexandra von Grünewaldti poolt rajatud lastekodu.
Peahoone jäi kasutusest välja ja muutus varemeiks 1960. aastail. 1980. aastail hakati peahoonet taastama, aga tööd jäid pooleli. Pargi põhjapoolses osas on praegu aimatavad varasema pargi baroklikud terrassid. Pargis on säilinud küllaltki hästi pärnaalleed ja kasvab mitmeid jämedaid puid.
Põikame sisse Türi tehisjärve äärset kirsipuude alleed vaatama. Enam kui 150 ilukirsipuust allee istutati Türi linna 80. sünnipäevaks 2006. aastal.
Laupa (Laupa) mõisa park paikneb kahel pool Pärnu jõge. Algne park oli barokne, korrapärase planeeringuga. Mõisa puidust peahoone ehitati 19. sajandi keskpaiku, kuid 1905. a. sündmuste ajal põletati see maha ning asemele ehitati kivist neobarokne hoone. Peahoone tagakülg peegeldub suurvee ajal jõe pinnalt. Tänapäeval on pargi jõe vasakkaldal olev osa omandanud metsa ilme.
Uue-Põltsamaa (Neu-Oberpahlen) mõisa park on üks vähestest, kus on säilinud barokne kujundus – nii korrapärase teedevõrgu kui puude istutuse näol. Mõis kuulus alates rajamisest 18. sajandi keskpaigast kui võõrandamiseni 1919 von Lilienfeldtidele. Peahoone on säilitanud oma baroklikud jooned. Eesti Vabariigi esimesel perioodil ja nõukogude perioodil kuni 1980. aastateni oli peahoone kasutusel koolimajana. Pargi kirdeosas on olnud suur triiphoone. Pargi loodeosas paikneb 1920. aastatel õpetaja Paul Pedoste rajatud kooliaed, kus kasvab mitme harva esineva puuliigi suuri isendeid nagu jaapani tiibpähklipuu, kõrgetüveline sarapuu, paberikask.
Tallinna-Tartu maantee servas paikneb 1973. a. rajama hakatud Sõpruse park, kuhu on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Parki täiendas ja hooldas pikka aega Ants Paju.
Koigi (Koick) mõisa park on taas üks neist, mis rajati peahoone taha korrapärase barokkpargina 18. sajandi lõpus. Mõis oli 18. sajandi keskpaigast kuni võõrandamiseni 1919. a. von Grünewaldite suguvõsa käes. Peahoone on varaklassitsistlik, selles on Koigi kool. Korrapärasest pargist on säilinud tiigid ja taastatud on üks põhiteedest. Korrapärasest pargiosast edelas on paiknenud „Bleichgarten“ ehk köögiviljaaed, kus varjutamisega (katmisega) saavutati lehtköögiviljade mahe maitse. Tänapäeval on see aia osa taastatud kui kooliaed, seal on loodud koostöös Norra ja Eesti spetsialistidega mõisa-
ja taluaia pärandtaimede kollektsioon.
Huuksi (Hukas) mõisa park on loodud praegusel kujul 19. sajandi teisel poolel vabakujulisena. 17. sajandi lõpus rajatud mõisal on olnud mitmeid omanikke, pikemalt on olnud omanikud von Budbergid, von Maydellid ja viimastena von Traubenbergid. Taolisele pargile iseloomulikult on pargis mitmeid puuderühmi, mis ümbritsevad pargilagendikke. Teistest puudest enam on kasutatud tammesid. Pargis on jämeduselt silmapaistvaid puid. Haruldusest kasvab pargis valge mänd ja täpiline viirpuu. Peahoone jäi alates teisest maailmasõjast alates kasutuseta ja teda hakati sihipäraselt lammutatud – tema kive viidi muudeks ehitusteks.
Kose-Uuemõisa (Neuhof-Kosch, Neuenhof) mõisa park on rajatud Pirita jõe äärde vabakujulise maastikupargina 19. sajandi keskel, kui omanikuks oli Natalie von Uexküll. Peahoone on historitsistlik klassitsistlike kui neorenessanslike elementidega. Pargi suurem osa jääb peahoone taha, mõisa majandushooned aga peahoonest põhja ja lõuna poole. Mõisal on olnud kaks suurt triiphoonet, kus kasvatati ka suuri potitaimi, keda suveks õue tõsteti. Pargi idaosas on Uexküllide matusekabel.

Pargi jõe kaldaga piirnev osa on ümber kujundatud looduslikust puistust. Tehtud on hulk tamme ja pärna juurde istutusi – nii alleede kui rühmadena. Säilinud on looklev teedevõrk. Tiigi kaldal on kiviktaimla.

Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Lõuna söögipeatuse teeme Põltsamaal

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00. Tagasi Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind 35 eurot.

 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Looduse Omnibussi lugemissoovitus: Gunta Randla "Omadele võõras, võõrastele oma"

Sel nädalal andsid Gunta Randla ja Looduse Omnibuss üheskoos välja raamatu "Omadele võõras,võõrastele oma". 

Lätlanna Gunta Randla (1943) on ligi 60 aastat elanud ja töötanud Eestis, sellest rohkem kui 30 aastat Eesti televisioonis ning kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris, kõige pikem koostöö on olnud Nukuteatriga (nüüd Eesti Noorsooteater).

Tema käe all on valminud mitmed lausa legendaarsed laste-, aga ka täiskasvanute lavastuste kujundused, nagu näiteks „Mõmmi aabits“ (1973–1976, režissöör Tiiu Vahi, lavastaja Kaarel Kilvet), „Väike nõid“ (1975, režissöör Virve Koppel), „Kõige suurem sõber“ (1982-1988, režissöör Tiiu Vahi), „Vembu ja Tembu seiklused“ (1983-1985, režissöör Uno Leies), „Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem“ (1998-1999, režissöörid Karin Nurm ja Maarika Lauri, lavastaja Kaarel Kilvet), „Öised lood III“ (1993, lavastaja Ingo Normet) jpt.

Raamat on saadaval Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodides.

Pühapäeval 27.04.2025 sõidab Looduse Omnibuss koos Gunta Randlaga raamatu esitlusretkele Tartusse. Retkel külastame Tartu Mänguasjamuuseumi, kus praegu on väljas telenukkude näitus. Lisaks külastame ka Eesti Rahva Muuseumi, kus vaatame Olev Subbi näitust "Täiuse poole püüeldes".  Suvel aga sõidame koos Gunta Randlaga tema sünnilinna Riiga. 

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30.
 

Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab juhib dendroloog ja  parkide hea tundja Olev Abner.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.

Tagasi Haapsalus kell 22.00

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.  

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

Reede 16.05.2025 - Pühapäev 18.05.2025

Kolmepäevane retk mai keskel arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderi ja ajaloolase Merike Ivaskiga Kirde-Leetu 16. mai – 18. mai 2025. Kutsume teid mai keskel avastama teistsugust Leedut, kui tavalisetel reisimarsruutidel. Meie sihtmärgiks on looduskaunis Kirde-Leedu, mis on kuulus oma järvede ja puhkekohtade poolest. Saame teada, et Ignalina aatomielektrijaam ei asugi Ignalinas vaid hoopis nõukogudeaegses „ideaallinnas Sniečkuses“ ehk tänases Visaginases.
Tutvume aatomitööstuslinnaga ja heidame pilgu elektrijaamale. Külastame ka elektrijaamale nime andnud Ignalinat. Sõidame läbi Aukšaitise rahvuspargi ning järgmisel päeval käime kahe Leedu aadlisuguvõsa – Giedraičiaide ja Radvilaste jälgedel. Esimene neist on andnud Leedule neli piiskopi, üle saja vaimuliku ning ühe pühaku, kelle reliikviaga saame tutvuda Videniškise kirikus. Külastame ka kiriku kõrval asunud endist kloostrit, kus on kirjutatud esimene leedukeelne raamat, mida ka näeme. Teine, Radvilaste suguvõsa, on samuti värvikas. Räägime Leedu kõige tuntumast armastusloost ehk Leedu suurvürstitari ja Poola kuninganna Barbora Radvilaitė armastuslugu oma abikaasa Sigismund Augustiga, kes oli Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita ehk Mõlema Rahva Respublika kuningaks. Dubingiais olles kirjutas Barbora 8 kirja oma mehele, mis annavad tänapäevalgi inspiratsiooni erinevaks loominguks. Külastame Dubingiaid, vaatame kõige pikemat puusilda üle Leedu kõige pikema järve ning tutvume Dubingiai modernse kirikuga.

Õhtud ja mõlemad ööd oleme Vilniuses. Laupäeval on ka muuseumide öö, kus muuseumid on hiliste õhtutundideni avatud ja sissepääs tasuta.

Retke juhivad ajaloolased Madis Tuuder ja Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30.


Sõidu hind 240  eurot 

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 24. mai 

Vabandame, kohad on täis 

Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.

Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.

ˇˇˇˇ

Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.

Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid. 

Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud

Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.

Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.

Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.

Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!

Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.

Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Meil saab olema

•  Päev täis killukesi Kihnu kultuurist

•  Rõõmsad inimesed

•  Kuhjaga kõlavat kihnu keelt

•  Lillelõhnaline saare elu

•  VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama

Vabandame, kohad on täis

Teisipäeval 03.juuni 2025

Sõidame esietendusele .

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES

Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe

KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:

See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab  midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 04.juuni 2025

Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!