Laupäeval 10.oktoobril 2026

Sõidame ka sel sügisel taas Valmierasse Saimjudi sügislaadale. Laupäeval 10.oktoobril toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega.

Kohal on üle 400 kaupleja, kes pakuvad head ja paremat.

Retke juhib ajakirjanik Juku-Kalle Raid.

Sõidu hind 59 eurot.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 7.15

Tagasi Tallinnas kell 21.30

ID kaart või pass kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 10.oktoobril 2026

Sõidame ka sel sügisel taas Valmierasse Saimjudi sügislaadale. Laupäeval 10.oktoobril toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega.

Kohal on üle 400 kaupleja, kes pakuvad head ja paremat. 

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Sõidu hind 49 eurot

Buss väljub kell 8.00 Veekeskuse eest

Tagasi Haapsalus kell 21.00

Liituda saab ka Pärnust.

ID kaart või pass kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 11.oktoobril 2026

Värviline sügis kestab ning sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Ida-Virumaa mõisaparke avastama.

Ida-Virumaal on olnud 69 erinevat mõisat. Mõisate arengut Ida-Virumaal on 18. ja 19. sajandil soodustanud Peterburi lähedus, kuhu oli võimalik realiseerida põllumajandustoodangut.

Parkide rajamist maakonna põhjapoolses osas mõjutas huvitav reljeef mitmete jõgede ja
nende orgudega, mis võimaldas paisutada vett ning klint, mis maastikuparkidele andis
eksootikat juurde.

Purtse mõis (Alt-Isenhof) on esimest korda mainitud 1421. aastal. Keskaja ja Rootsi aja alguses kuni 1621. aastani kuulus mõis von Taube perekonnale. Taubed ehitasid 1530. aastatel Purtsele kivist kindluselamu (vasallilinnuse). Rootsi aja lõpus kuulus Purtse vabahärra Heinrich Flemingile. Pärast Põhjasõda 1730. aastatel ühendati Purtse mõis von
Stackelbergide ajastul Püssi mõisaga ja muutus viimase kõrvalmõisaks. Park paikneb reljeefi kõrgemal osal keset põllumajandusmaastikut paisjärve kaldal ja selles on ülekaalus harilikud vahtrad ja harilikud saared.

Püssi mõis (Püssz, Puisse, Neu-Isenhof) on esimest korda mainitud 1472. a. kui Püssz. Varasemal perioodil oli mõisal palju omanikke. Pärast Põhjasõda kuni Eesti Vabariigi alguseni olid omanikud von Stackelbergid. Mõisa peahoone ehitati 1820. aastatel ja ehitati Friedrich Modi projekti järgi 1889. ümber Šveitsi stiilis hooneks. Peahoone hävis tulekahjus 1917. aastal. 1924–1926 ehitati peahoone vundamendile koolihoone. Park on kujundatud Kohtla jõele paisutatud tiigi kaldale. Park on vabakujunduslik puuderühmade ja pargilagendikega.

Erra mõis (Erras) on esimest korda mainitud 1547. aastal. 19. sajandi alguses olid pikemalt omanikud von Essenid, hiljem von Kursellid. Puidust ühekordne peahoone oli ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Peahoone jäi vabariigi teisel perioodil kasutuseta, rüüstati ja lammutati 2000. aastate alguses. Park on rajatud Erra jõe kallastele. Tänapäeval on pargis lehtpuud – harilikud vahtrad ja harilikud saared. Parki viib lõunast pärna-saare allee.

Maidla mõis (Wrangelstein) on esimest korda mainitud 1465. a., kui omanikeks olid Maydellid. Hiljem omanikud vahetusid. Rootsi aja lõpus läks mõis von Wrangellide kätte ja alates 1877. a. abielu kaudu Lövis of Menari kätte. Põhjasõjas mõisa hooned hävisid.

Praegune barokne peahoone ehitati 1750. aastatel Georg Ludwig von Wrangelli ajastul. Peahoone ja kõrvalhooned on tänapäevani säilinud ja heas seisukorras tänu koolis tegutsevale koolile. Park rajati koos uue peahoonega korrapärasena. Peahoone ees on säilinud auring. Peahoone tagused pärna-alleed on säilinud fragmentaarselt. Kooli ajastul on parki mitmete puude ja põõsastega täiendatud.

Mäetaguse mõis (Mehntack) on mainitud 1542. a., kui omanikuks oli Peter von Tiesenhausen. Rootsi ajal vahetas mõis korduvalt omanikke. Pärast Põhjasõda 1736. a. läks mõis Otto Fabian von Roseni valdusesse ja von Rosenite kätte jäi mõis kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni. Mõisa peahoone on ehitatud kolmes etapis. Esimene etapp oli 18. sajandi lõpus, teine pärast põlengut 1820. aastatel ja kolmas 19. sajandi lõpus. Kõrvalhooneid on olnud mõisas palju ja enamik neist on säilinud ja korrastatud. Praegu on mõisa hoonestus ja mitu krunti müügis. Park on tänapäeval vabakujunduslik. Huvitavad on ringikujulised puude istutused. Hästi on säilinud esiväljak. Mäetaguse ojale on paisutatud tiik.

Kiikla mõis (Kiekel) rajati Rootsi ajal ja pärast Põhjasõda kuulus von Rosenitele. 1856. a.said omanikeks von Dehnid, kelle kätte jäi mõis kuni Eesti Vabariigini. Mõisasüdame planeering on barokne – peahoone ees on auring ja peahoone vastasküljel ait ja tall-tõllakuur.

Algselt barokne peahoone on 19. sajandi esimesel poole ümber ehitatud hilisklassitsistlikuks. Peahoone taga on tagaväljak ja sellest edasi on olnud radiaalse teedevõrguga korrapärane pargiosa. Pargi lõpetas piklik tiik. Tänapäevaks on korrapärasest pargiosast järel vaid fragmendid.

Saka mõis (Sackhof) rajati Rootsi ajal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli omanikuks Hermann Löwis of Menar, kes elas Sakal suviti. Peahoone on ehitatud 1862–1864 uusrenessanss-stiilis. Park paikneb klindi servas ja on vabakujunduslik. Pargis on alles mitmeid põliseid harilikke tammesid, harilikke saari, harilikke pärnasid, euroopa ja vene lehiseid. Pargi juurde viib mitmeliigiline allee.

Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.00 ja tagasi Tallinnas kell 20.30

Sõidu hind koos lõunasöögiga Kiviõlis 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 15. oktoober 2026

Sel sügisel mängib Rakvere Teater Rakvere Linnuse konvendihoones koostöös Virumaa Muuseumidega etendust "Agnes Dei".

Autor John Pielmeier „Agnes of God”

Tõlkija Lauri Saaber

Lavastaja Peeter Raudsepp

Kunstnik Reili Evart (Estonia)

Valguskujundaja Kerdo Vainer

Osades Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Luisa Lõhmus (külalisena)

Kohtu poolt määratud psühhiaater saabub nunnakloostrisse, et anda hinnang noore noviitsi Agnese vaimsele tervisele, keda süüdistatakse oma vastsündinud lapse mõrvas. Abtiss püüab arsti Agnesest eemal hoida, mis ainult suurendab doktoris tärganud kahtlusi. Kes tappis lapse ja kes oli väikese ohvri isa? Need küsimused seavad kahtluse alla tavaarusaamad pühadusest ja meditsiinilise sekkumise eetilisusest, puudutades ime võimalikkust tänapäeva kalgis maailmas.

AGNES: Laudamus te. Benedicimus te. Adoramus te. Domini Fili unigenite Jesu Christe.

DOKTOR: Kas ta laulab tihti, kui on üksi?

EMA: Alati. Kui ma tema laulu esimest korda kuulsin, ei uskunud ma oma kõrvu. Ega suutnud viia seda häält kokku selle õnneliku lihtsa lapsega, keda tundsin. See hääl kuulub kellelegi teisele.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 56 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 17.10.2026 - pühapäev 18.10.2026

Peagi on käes kuldne sügis ning sõidame taas Mati Kaaluga Kaunase ja Riia loomaaedadesse. See on suurepärane võimalus tundma õppida loomi maailma kõikidelt kontinentidelt koos loomaaia direktori Mati Kaaluga.

Esimesel päeval külastame Kaunase loomaaeda.

Kaunase loomaaed on Tallinna loomaaiast vaid veidi vanem. Hiljuti renoveeritud ja huvitava loomade kollektsiooniga.

Ööbime Kaunase kesklinna hotellis. Õhtul vaba aeg linnaga tutvumiseks.

Pühapäeval peale hommikusööki hotellis alustame teekonda Riiga. Riia loomaaed on Baltimaade vanim. Asutatud aastal 1912. Loomaaed on koduks ligi 400 loomaliigile ja ligi 3000 loomale.

Retke juhib ja põnevaid lugusid loomadest Euroopa loomaaedadest ja nende ajaloost ning lugusid loomadest ja oma seiklusrikastest reisidest räägib Mati Kaal.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest laupäeval 17.10.2026 kell 6.30, tagasi Tallinnas pühapäeval 18.10.2026 kell 23.00

Sõidu hind koos hotelli, hommikusöökidega hotellis ja loomaaiapiletitega 220 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Pass või ID kaart kaasa.

Liituda saab ka Pärnust.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 14.november 2026

Sõidame ka sel aastal Tamperre, kus novembri keskel vallutavad käsitöölised ja käsitööhuvilised linna. Sealses messikeskuses toimuv Soome käsitöö ja disainimess on suurim Euroopas. Sel korral toimub mess juba 30.korda.

Kohal on üle 1000 käsitöömeistri ja käsitöökoja. Mess toimub neljas paviljonis ja on oma ala professionaalide ja entusiastide kohtumispaik number üks.

Osta saab Soome käsitööd, käsitöötarvikuid ja -materjale, lõnga, ehteid, kangaid, raamatuid, ajakirju. Samuti maiustusi ja hõrgutisi.

Avatud on kohvikud, saab degusteerida erinevaid tooted, avatud on õpitoad, saab kohtuda ja nõu küsida erinevate meistrite käest.

Kindlasti leiab sealt ka kuusepuu alla vahvaid kingitusi või mõtteid ja ideid mida ise teha.

Bussisõidul teel Tamperre ja tagasi räägib käsitööst Haapsalu Pitsikeskuse juhataja Mirje Sims, Kaidi-Kätlyn Reimann ja Piret Reimann

Bussis toimub käsitööteemaline viktoriin. Jagame auhindu.

Bussis on avatud Pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes soovivad võivad võtta kaasa ja panna müüki oma käsitööd (kootud, heegeldatud, õmmeldud, keedetud (moosid), ehted, siirupid jne. )

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime,sünnikuupäev, kuu ja aasta.

Lisaks soovime teada, kas soovite hommikusöögi või õhtusöögi juurde osta.

Hommikusöök

Täiskasvanu - 17 eur

Õhtusöökide hinnad:

Täiskasvanu - 31 €

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 5.45, Viking Line laev A terminalist kell 7.00.

Tagasi Tallinnas kell 23.10

Sõidu hind koos laevapiletite, messipiletiga täiskasvanutele sealhulgas pensionärid ja tudengid 169 eurot

Lisanduvad hommiku ja õhtusöögi hinnad laevas.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks. Palume kindlasti märkida, kas soovite hommiku või õhtusööki.

Saadame kinnituse ja arve. Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 12.detsembril 2026

Jõulukalendri akendest on juba pooled avatud, kui laupäeval, 12. detsembril läheme tõelisele jõuluturgude sõbra ringreisile Soome. Külastame ühe päeva jooksul nelja jõuluüritust: kõigepealt Ida-Uusimaal Ruotsinpyhtääl, Loviisas ja Porvoos ning lõpuks Helsingi Senati väljakul.

Esmalt vaatame, milliseid jõuluhõrgutisi pakub Porvoo Brunbergi tehasepood, kus käimine on meil juba lausa traditsiooniks saanud.

Seejärel suundume meie kõige idapoolsemasse sihtkohta, endisesse Ruotsinpyhtää valda, Strömforsi poodide jõululaadale. Vabrikumõisa juured ulatuvad 17. sajandisse ja tänapäeval on mõisakeskus koduks erinevatele käsitöölistele, poodidele ja kohvikutele.

Järgmisena peatume Loviisa linna südames, kus samal nädalavahetusel toimub üritus „Wanade majade jõulud”, mis muudab kogu linna elavaks jõululinnaks.

Seejärel läheme siseruumidesse, Porvoo kunstitehase jõuluturule, mis meelitab igal aastal kümneid tuhandeid külastajaid. Ootamas on vähemalt 150 müüjat või käsitöölist.

Meie päev kulmineerub värskes talvises õhus, suurejoonelise Helsingi Toomalaadaga (Tuomaan Markkinat), mis täidab kogu ajaloolise Senati väljaku.

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45.

Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00.

Tagasi Tallinnas kell 23.10.

Sõidu hind 149 eurot.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

 Saadame kinnituse ja arve.

Pass või ID kaart kaasa.

Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki ette tellida.

Hommikusöök 17 eurot.

Õhtusöök 36 eurot.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.