Reede, 24. jaanuar – pühapäev 26. jaanuar

Sõidame kolmepäevasele retkele Leetu Vilniuse Valgusfestivalile millega tähistatakse Vilniuse 702.sünnipäeva ning Kaunasesse. Retke juhtideks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder ja kultuuriloolane Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus.

Aastal 1323 saatis valitseja Gediminas ühe oma kuulsatest kirjadest ja  asetas Vilniuse jäädavalt kaardile. See kiri läks teele 25.jaanuaril ja seda päeva peetakse Vilniuse sünnipäevaks. Vilniuse sünnipäeva tähistatakse uhke Valgusfestivaliga. Vilniuse vanalinn on muudetud kaasaegsete valgusinstallatsioonidega väga kauniks. Õhtune linn on rahvarohke ja uhke. Kõik jalutavad tänavatel ja naudivad kaunist valgusemängu. Seda imelist valgusemängu saame nautida ka oma hotelli akendest. Ööbime hotellis Panorama, mis asub 200 m kaugusel vanalinna väravatest.

Imelist valgusemängu saame nautida nii reede kui ka laupäeva õhtul. Saab külastada kohvikuid ja nautida Leedu rahvustoite. Reedel sõidame läbi Riia otse Vilniusesse. Hilisel pärastlõunal külastame Akropolise kaubanduskeskust kus saame keha kinnitada ja teha esimesed sisseostud külakostiks koju. Pärast majutamist hotellis läheme üheskoos nautima valgusfestivali ja tutvuma vanalinnaga. Laupäeval pärast hommikusööki sõidame kõigi soovijatega Gariunai turule.See on Leedu suurim turg ja sealt on võimalik osta soodsate hindadega  kõike vajalikku.

Seejärel külastame Vilniuse teletorni, mille juures toimusid 1991.aastal Nõukogude Liidu lagunemise käigus traagilised sündmused. Vilniuse kesk- ja vanalinnas külastame Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirikut, mida peetakse üheks kaunimaks katoliku kirikuks maailmas; hiljuti pea nullist üles ehitatud Leedu suurvürstide paleed, mis oli 17. sajandi alguseni Leedu riigivõimu keskus ning Läänemerest Musta mereni ulatuva riigi võimusümbol; uudistame Ida- ja Põhja-Euroopa ühe vanema ülikooli – Vilniuse Ülikooli – ajaloolist hoonekompleksi.

Muidugi ei puudu ka jalutuskäik Vilniuse barokse vanalinna maalilistel tänavatel, kus tee peale jääb arvukalt huvitavaid objekte ja kohti, sh traagilise saatusega juudi kvartal, presidendiloss, raekoda jpm.
Külastame ka omanäolist linnaosa Užupist. Tegemist on Vilniuse ühe vanema  ajaloolise eeslinnaga, mille kogukond kuulutas 1998. aastal sõltumatuks vabariigiks – nn Užupise Vabariik. Boheemliku auraga Leedu Montmartreks peetavas linnaosas on arvukalt põnevaid kohvikuid ja restorane.

Lisaks vaatleme ka Vilniuse nõukogudeaegseid paneelelamutega hoonestatud mikrorajoone, mis olid toonases Nõukogude Liidus arhitektuurselt ja planeeringuliselt ühed kvaliteetsemad ja mis andsid silmad ette nii Tallinna kui Riia analoogsetele elamurajoonidele. Lisaks heidame pilgu ka Vilniuse nüüdisaegsele üsna kirevale, kuid samas esinduslikule arhitektuurile. Õhtul saab taas osaleda Valgusfestivali üritustel linnas.
Pühapäeval peale hommikusööki sõidame Kaunasesse. Kaunases teeme jalutuskäigu vanalinnas ja tutvume arhitektuurselt mitmekihilise ja põneva kesklinnaga, kus näeme ka II maailmasõja eel, kui Kaunas oli Leedu (ajutine) pealinn, rajatud esinduslikke elu- ja administratiivhooneid. Kaunase sõdadevaheline arhitektuur on omanäoline ja kujutab endast olulist ja jõulist osa Baltimaade toonasest ehituskunstist. Kaunase 1930. aastate funktsionalistlik arhitektuur tähelepanu äratanud ka mujal maailmas. Külastame ka Čiurlionise nimelist Riiklikku Kunstimuuseumi, mis on oma nime saanud kunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise järgi. Teda peetakse professionaalse Leedu muusika rajajaks ning kõigi aegade üheks nimekamaks Leedu kunstnikuks. Muuseumis on väljapanek kunstniku maalidest, hiljuti avati tema töödest ka uus heliteosega kujundatud näitus.

Pärast lõunat alustame teekonda läbi Riia kodu poole.

Arhitektuuri ja kultuuriretke Vilniusesse ja Kaunasesse juhivad ning Leedu ajalugu ja tänapäeva tutvustavad arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder ja kultuuriloolane Merike Ivask.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel 24.01.2025 kell 6.30, tagasi Tallinnas pühapäeval 26.01.2025 kell 23.30

Sõidu hind 240 eurot. Hinna sees hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid, Leedu Rahvusmuuseumi ja Kaunase Kunstimuuseumi piletid.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 08.veebruar 2025


Baltimaade suurim, Jelgava jääskulptuuride festival toimub juba 26. korda. Selleks rajatakse kunagisse Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigiv bpealinna Jelgava (Miitavi) kesklinna Lielupe jõe äärde jääskulptuuride park. Neid imetlusväärseid skulptuure loovad rahvusvahelised meistrid paljudest riikidest.

Igal aastal on jääskulptuuride festival pühendatud mingile kindlale teemale. Sel aastal on festivali pealkirjaks „Universumi lugu“. Lisaks toimuvad festivali raames muusikaüritused ja kontserdid ning muud tegevused. Omaette elamuse saab pimedas, kui jääskulptuurid ärkavad ellu muusika- ja valgusetenduse saatel.

Zemgale on ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis. Zemgale asub Väina jõest lõuna pool vastu Leedu piiri. 13. sajandi vallutuste järel kuulus vana Liivimaa alates 1561. aastast Kuramaa hertsogiriigi koosseisu. Aastatel 1596–1617 oli isegi iseseisev Zemgale hertsogiriik, 1795–1917 aga Vene impeeriumi Kuramaa kubermangu idapoolne osa. Ajaloolist piirkonda asustasid alates 2. sajandist balti rahvas semgalid. Semgalite tähtsaimad keskused olid Mežotne ja Tērvete. Umbes 16.–17. sajandil semgalid assimileerusid ja kadusid ajaloo areenilt, moodustades koos latgalite, kurelaste ja liivlastega läti rahva.

Lisaks Jelgava jääskulptuuride festivali nautimisele teeme väikese ringkäigu Zemgales ja vaatame mõnda ajalooliselt kuulsusrikast mõisakompleksi, mis jäävad marsruudile Jelgava-Tērvete-Eleja-Jelgava.

Zaļenieki (Zala) mõisa jahiloss on Kuramaa hertsogiriigi 18. sajandi ainulaadne arhitektuurinäide, kuna hoone on suhteliselt hästi säilinud, ei ole tormiliste ajaloosündmuste käigus sõdades põlenud ega purustatud. Praegu asub lossis Zaļenieki kutsehariduskool. Mõisa ansambli lahutamatu osa on park, mille looduslik reljeef ja veehoidlad moodustavad romantilise maastiku.

Peahoone ehitamine algas 1768. aastal, kui mõisa omanikuks oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja Ernst Johann von Biron. Biron oli sündinud Kuramaal väikeaadliku peres, kuid sai ajapikku mõjuvõimsaks meheks – ta oli Venemaa keisrinna Anna Ivanova armuke juba enne tema troonile tõusmist. Biron on tuntud kui suurejooneliste Jelgava ja Rundale losside rajaja. Biron tellis arhitekt Bartolomeo Rastrellilt peahoone projekti, arhitekti surma tõttu jäi see aga lõpetamata. 1768. aastal alanud ehitustööd lõppesid 1775. aastal, tööde lõpetamist juhatas Rastrelli assistent, taanlasest arhitekt Severin Jensen. Rastrelli mõjul on mõisa juures siiski märgata veel paljusid barokseid elemente. Loss olevat olnud hertsogi ja tema poja lemmikjahiresidents.

Lielvircava mõisa härrastemaja on ehitatud aastatel 1803–1808. Klopmannide perekond valitses mõisa 400 aastat. 1829. aastal läks mõis Hahnide perekonna valdusse, kes valitsesid seal kuni Läti Vabariigi tekkimiseni. 19. sajandi keskel ehitati mõisahoone klassitsistlikus stiilis ümber, kasutades vanast härrastemajast pärit mitmesuguseid sisustusdetaile. Alates 1924. aastast tegutseb mõisas kool. Härrastemajas tehti aastatel 2013–2020 tähelepanuväärseid restaureerimistöid.

Klopmannide suguvõsa järeltulija Georg Peter Baron von Klopmann annetas väljapaneku koostamiseks 19. sajandi mõisamööblit ja majapidamistarbeid. Georg Peter Baron von Klopmanni annetus on ajalooliselt oluline mitte ainult Läti, vaid ka kogu Läänemere piirkonna jaoks, sest sellises mahus ajalooliselt väärtuslikke esemeid ei ole varem üheski kultuuriloolises paigas hoiule võetud.

Igal aastal korraldatakse mõisas mitmesuguseid üritusi ja ajaloolisi' vaatemänge, mille raames kujutatakse möödunud aegu ja sündmusi.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



Sõidu hind koos festivalipiletiga 69 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 13.märts 2025

Märtsis tuleb Endla Teatris lavale uus etendus "Salemi nõiad".

Lavastaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Autor: Arthur Miller

Tõlkija: Virve Aruoja

Kunstnik ja muusikaline kujundaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Kostüümikunstnik :Triinu Pungits

Valguskunstnik: Margus Vaigur



Osades: Fatme Helge Leevald, Saara Nüganen, Ireen Kennik, Liis Karpov,

Carmen Mikiver, Kadri Rämmeld, Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Ago Anderson,

Sander Rebane, Enn Keerd, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet




"Salemi nõiad"

Ameerikas Massachusetsis asuv Salem on väikene linnake, kuid kired, ebaõiglus ja ahastus on siin kõike muud kui väikesed. Väike ei ole ka siinsete inimeste uhkus ja hulljulgus oma riivatud au kaitsmisel.
Pealtnäha lihtne olukord kasvab pimeda kambahüsteeria tagajärjel laviiniks, mille peatamine osutub võimatuks. Toimuv seab kahtluse alla ning pöörab pea peale arusaamad õiglusest ja seadusest, võimust, ustavusest, aususest, armastusest ja süüst. Majad jäävad inimestest tühjaks, lootus kipub ahtaks jääma, igal pool luurab hirm, et järgmisena keegi just sinu peale näpuga näitab, ja see su elu lõpetab.
Päike aga tõuseb ikka ja paistab kõigi inimeste peale ühtmoodi ...

„Salemi nõiad“ (The Crucible) on ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri (1915-2005) 1953. aastal kirjutatud draama, allegooria ja kriitika erinevatel aegadel toimunud „nõiajahtidele“. Näidendi aluseks võetud 1690. aastail Salemis toimunud nõiaprotsessid olidki just nii lootusetud ja hirmutavad nagu nad näidendis paistavad. Ent massihüsteeria ja teistsuguste seisukohtade või eluviiside hukkamõistmine ja sildistamine ei ole inimeste hulgast tänapäevani kuskile kadunud.


Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30 tagasi Tallinnas  kell 23.30


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
 

Laupäeval 29.märtsil 2025

Sõidame teatriretkele Lätti, Viljandi sõpruslinna Valmierasse menukat komöödiat Cosmopolitan vaatama.

Lavastaja ja dramaturg

Andres Noormets

Kunstnik

Valters Kristbergs

Kostüümikunstnikud

Maarja Viiding ja Ilze Vītoliņa

Videokujundajad

Taavi Varm ja Margo Siimon

Muusikalised kujundajad

Peeter Konovalov ja Andres Noormets

Valguskujundaja

Lauris Johansons

Tõlkijad

Jaanus Johanson, Alden Kirss ja Oleg Titov

Mängivad

Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons (Valmiera teater), Ieva Puķe (Valmiera teater), Jaanus Johanson (Valmiera teater), Klinta Reinholde (Valmiera teater), Krišjānis Salmiņš (Valmiera teater), Martin Mill, Oleg Titov ja Terje Pennie


Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.


Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised
ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Valmieras anname vaba aega lõunatamiseks ja linnaga tutvumiseks ning külastame ka Valmieramuiža tehasepoodi.

Teatriretke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Pass või ID kaart kaasa.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!