Retk Olev Abneriga Süda-Eesti mõisaparke avastama
Laupäeval 19.aprill 2025
Eestimaa südames lubab ilusat sooja ilma ja sõidame koos dendroloog Olev Abneriga kauneid mõisaparke vaatama.
Linnu ühendavate postimaanteede ümbrusesse kerkis aegade jooksul mitmeid uhkeid mõisahooneid ja parke. Nii ka Tartu maantee juurde.
Mäo (Mexhof) mõisa vabakujuline park on praegusel kujul rajatud 19. sajandi alguses, kui ehitati Gustav von Stackelbergi omanikuks olemise ajal ümber klassitsistlikus stiilis ka peahoone. Eesti Vabariigi perioodil oli mõisas viimase omaniku Alexandra von Grünewaldti poolt rajatud lastekodu.
Peahoone jäi kasutusest välja ja muutus varemeiks 1960. aastail. 1980. aastail hakati peahoonet taastama, aga tööd jäid pooleli. Pargi põhjapoolses osas on praegu aimatavad varasema pargi baroklikud terrassid. Pargis on säilinud küllaltki hästi pärnaalleed ja kasvab mitmeid jämedaid puid.
Põikame sisse Türi tehisjärve äärset kirsipuude alleed vaatama. Enam kui 150 ilukirsipuust allee istutati Türi linna 80. sünnipäevaks 2006. aastal.
Laupa (Laupa) mõisa park paikneb kahel pool Pärnu jõge. Algne park oli barokne, korrapärase planeeringuga. Mõisa puidust peahoone ehitati 19. sajandi keskpaiku, kuid 1905. a. sündmuste ajal põletati see maha ning asemele ehitati kivist neobarokne hoone. Peahoone tagakülg peegeldub suurvee ajal jõe pinnalt. Tänapäeval on pargi jõe vasakkaldal olev osa omandanud metsa ilme.
Uue-Põltsamaa (Neu-Oberpahlen) mõisa park on üks vähestest, kus on säilinud barokne kujundus – nii korrapärase teedevõrgu kui puude istutuse näol. Mõis kuulus alates rajamisest 18. sajandi keskpaigast kui võõrandamiseni 1919 von Lilienfeldtidele. Peahoone on säilitanud oma baroklikud jooned. Eesti Vabariigi esimesel perioodil ja nõukogude perioodil kuni 1980. aastateni oli peahoone kasutusel koolimajana. Pargi kirdeosas on olnud suur triiphoone. Pargi loodeosas paikneb 1920. aastatel õpetaja Paul Pedoste rajatud kooliaed, kus kasvab mitme harva esineva puuliigi suuri isendeid nagu jaapani tiibpähklipuu, kõrgetüveline sarapuu, paberikask.
Tallinna-Tartu maantee servas paikneb 1973. a. rajama hakatud Sõpruse park, kuhu on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Parki täiendas ja hooldas pikka aega Ants Paju.
Koigi (Koick) mõisa park on taas üks neist, mis rajati peahoone taha korrapärase barokkpargina 18. sajandi lõpus. Mõis oli 18. sajandi keskpaigast kuni võõrandamiseni 1919. a. von Grünewaldite suguvõsa käes. Peahoone on varaklassitsistlik, selles on Koigi kool. Korrapärasest pargist on säilinud tiigid ja taastatud on üks põhiteedest. Korrapärasest pargiosast edelas on paiknenud „Bleichgarten“ ehk köögiviljaaed, kus varjutamisega (katmisega) saavutati lehtköögiviljade mahe maitse. Tänapäeval on see aia osa taastatud kui kooliaed, seal on loodud koostöös Norra ja Eesti spetsialistidega mõisa-
ja taluaia pärandtaimede kollektsioon.
Huuksi (Hukas) mõisa park on loodud praegusel kujul 19. sajandi teisel poolel vabakujulisena. 17. sajandi lõpus rajatud mõisal on olnud mitmeid omanikke, pikemalt on olnud omanikud von Budbergid, von Maydellid ja viimastena von Traubenbergid. Taolisele pargile iseloomulikult on pargis mitmeid puuderühmi, mis ümbritsevad pargilagendikke. Teistest puudest enam on kasutatud tammesid. Pargis on jämeduselt silmapaistvaid puid. Haruldusest kasvab pargis valge mänd ja täpiline viirpuu. Peahoone jäi alates teisest maailmasõjast alates kasutuseta ja teda hakati sihipäraselt lammutatud – tema kive viidi muudeks ehitusteks.
Kose-Uuemõisa (Neuhof-Kosch, Neuenhof) mõisa park on rajatud Pirita jõe äärde vabakujulise maastikupargina 19. sajandi keskel, kui omanikuks oli Natalie von Uexküll. Peahoone on historitsistlik klassitsistlike kui neorenessanslike elementidega. Pargi suurem osa jääb peahoone taha, mõisa majandushooned aga peahoonest põhja ja lõuna poole. Mõisal on olnud kaks suurt triiphoonet, kus kasvatati ka suuri potitaimi, keda suveks õue tõsteti. Pargi idaosas on Uexküllide matusekabel.
Pargi jõe kaldaga piirnev osa on ümber kujundatud looduslikust puistust. Tehtud on hulk tamme ja pärna juurde istutusi – nii alleede kui rühmadena. Säilinud on looklev teedevõrk. Tiigi kaldal on kiviktaimla.
Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Lõuna söögipeatuse teeme Põltsamaal
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00. Tagasi Tallinnas kell 19.00
Sõidu hind 35 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.
Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
