Laupäeval 23.novembril 2024
Tähelepanu! Vabandame retk jääb ära kuna laulja haigestumise tõttu Teenuse mõisas Raimond Valgre laulude kontsertit ei toimu!
Laupäeval lubab paremat ilma. Siin seal paistab ka päikest. Lisaks mõisaparkide vaatamisele külastame ka mõisaid. Vana-Vigala mõisat tutvustab meile koduloolane Reet Nurges, Teenuse mõisat Helle Rehepapp. Seal kuulame ka Raimond Valgre laulude kontserti mille annab meile Fred Rõigas. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning laulnud WAF kooris ja solistina ka erinevates ansamblites.
Lisaks mõisate ja nende ajalooga tutvumisele, vaatame koos dendroloog Olev Abneriga ka mitmeid mõisaparke. Aimre mõisaparki, Valgu mõisaparki, Vana-Vigala mõisaparki ja Teenuse mõisaparki.
Seekordne mõisaretk viib Raplamaale, peamiselt von Uexküllidega seotud mõistesse. Haimre mõisa (Heimar) park paistis varem silma üles paisutatud tiikide süsteemiga ja veepeeglitega. Tänapäeval on tiigid veevaesed, kuid tiike ümbritsevas vabakujulises pargis on jälgitavad nii pargiaasad kui rühmiti istutatud puud – tammed, lehised, pärnad; alles on ka paar valget mändi. Pargi laiendamist juhendas von Uexküllide ajastul 19. sajandi keskpaiku aednik Heinrich August Dietrich, kes on jäädvustunud Eesti teaduslukku kui seeneteaduse – mükoloogia rajajaid. Pargis on avatud vaade neogooti stiilis kabelile. Mõisa klassitsistlik 18. sajandi lõpust pärinev peahoone hävines 1905. a. sündmustes ja enam üles ei ehitatud ning varemel kasvavad sinna ise levinud lehised.
Elamu funktsiooni on saanud peahoone kõrval paiknenud talveaed-triiphoone. Küll on jälitav peahoone vare esine auring. Valgu mõisa (Walck) park paikneb Velise jõe kaldal. 19. sajandil oli park suurema osa ajast Uexküllide omanduses ja sajandi lõpus kuni võõrandamiseni Pilar von Pilchaude omanduses. Kahekorruseline klassitsistlik peahoone ehitati 19. sajandi II veerandil Karl von Uexkülli ajal. Peahoone põletati 1905. a. sündmuste ajal, kuid ehitati lihtsustatud kujul taas üles (teist korrust välja ei ehitatud).
Peahoonet ümbritseb vabakujuline park on järjepidevalt hooldatud, 1941. aastast on peahoones kool ja viimati lisandus ka lasteaed. Hästi on säilinud esiväljak auringiga. Pargi põhiosa piirneb jõega. Pargis kasvab mitut liiki lehiseid, seedermände; põlispuudest mitmeid tammesid, pärnasid ja saari. Kivi-Vigalas paiknev esimene Vigala Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpus. 15. sajandi lõpus ehitati kirik gooti stiilis ümber. Kiriku ümberehitust toetasid von Uexküllid. 1581 Vene väed rüüstasid ja süütasid kiriku põlema. Kirik taastati Rootsi ajal 17. sajandil ja lisati koori põhjaküljele käärkamber, millest on alles vundamendid. 1843–1845 ehitati pikihoone 15 m pikemaks ja võlviti 3-võlviliseks, ühtlasi püstitati 4-tahuline läänetorn ning rekonstrueeriti aknad. 1873 lammutati püstloodist väljavajunud läänetorn. 1888 lammutati võlvid pikihoones, ehitati peegellagi, müüriti kinni võidukaar ja tehti teisi ümber ehitusi. 1931–33 püstitati vanale alusmüürile arhitekt Alar Kotli projekti järgi uus neljakandiline torn. Kiriku torni tugipiidad kujutavad endast Vabadussõja monumenti (Sõduri ja Talumehe graniitfiguurid). Kirikus on 17. sajandi lõpust pärinevad Christian Ackermanni skulptuurid.
Vana-Vigala mõis (Alt-Fickel, Schloss Fickel) ja mõisa park rajati praegusesse asupaika Vigala jõe põhjakaldale 1630. aastatel. Mõisa omanikud olid kuni 1919. a. von Uexküllid. Uus kahekordne varaklassitsistlik peahoone ehitati 1760. ja 1770. aastatel. 1905. a. põletati peahoone maha, kuid taastati üsna esialgsel kujul. Pargi rajamisel on osalenud välismaalt palgatud aednikud nagu 1758. a. palgatud taanlane Christian Anders ja 19. sajandi alguses Hans Lintrop. Mõisa park koosneb jõe kaldal olevast osast ning edela pool üle jõe paiknevast Hirvepargist, mille rajamist alustati 1791. aastal. Peahoone ees paikneb kaks suurt tiiki, mille servas lehise alleed. Pargi idaotsas paikneb Uexküllide kalmistu. Pargis on mitmeid põlispuid nii lehiste, saarte, tammede kui pärnade hulgas.
Haruldustest kasvavad pargis valged männid. Mõisa juurde juhatavad pikad lehise-alleed. Teenuse mõis (Stenhusen) ja mõisapark paiknevad kitsal seljandikul Luiste jõe suubumiskohal Kasari jõkke. Keskajal oli tegemist vasall-linnusega. Mõisa pikaajalised omanikud olid kuni mõisa võõrandamiseni von Maydellid. Mõisa praegune hilisbarokne ühekorruseline peahoone ehitati 18. sajandi lõpus. 1905. aastal põletati mõisa peahoone maha ning taastati veidi muudetud kujul. Park on väike ja suuremad puude rühmad kasvavad Kasari jõe kallastel. Tänapäeval on pargis ülekaalus kodumaised puud – harilikud pärnad, harilikud vahtrad ja harilikud saared. Võõrliikidest kasvavad pargid euroopa lehised. Varem paiknes peahoone taga iluaed. Pargis kasvab jäme harilik tamm.
Retke juhib teenekas parkide uurija Olev Abner.
Teenuse mõisas on avatud kohvik.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 11.00. Tagasi Tallinnas kell 21.15
Sõidu hind koos kontserdipileti ja mõisa ekskursioonidega 35 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
