Vabandame, kohad on täis
Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.
Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid.
Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud
Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist. Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib. Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!
Päev täis killukesi Kihnu kultuurist Rõõmsad inimesed Kuhjaga kõlavat kihnu keelt Lillelõhnaline saare elu VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRIDtagasi Tallinnas kell 20.30
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
