Neljapäeval 02.juuli 2026

Sel suvel mängitakse Noarootsi teatrigaraažis etendust " Heisenbergi määramatuse printsiip".

Lavastaja Vilja Nyholm-Palm

Kunstnik Karmo Mende

Mängivad Kadri Rämmeld (Endla Teater) ja Andrus Vaarik (Endla Teater)

Tõlkija Pirjo Jonas

Muusikaline kujundus Toomas Lunge

Lavastuse kaks tegelast toovad vaatajateni loo üllatuslikust suhtest, mis on ettearvamatu, elumuutev ja täis ootamatuid pöördeid. Sellel pole muud ühist kvantmehaanika teadlase Werner Heisenbergiga kui see, et näidendi autor Simon Stephens on kasutanud tema määramatuse printsiipi inimestevaheliste suhete metafoorina.

See on lugu armastusest! Elu ei allu kontrollile ja armastus on teekond, mis kulgeb läbi riski, juhuslikkuse, haavatavuse ja ebakindluse.

Kes suudab selles heitlikus maailmas ette aimata, mis toob inimesi kokku?

Kaks võõrast ja väga erinevat inimest kohtuvad juhuslikult keset raudteejaama sagimist ......ja nende elud muutuvad igaveseks.

See on lugu julgusest, paremaks inimeseks muutumise teekonnast ja sellest, et „muusika ei peitu nootides, vaid see peitub nootide vahelises vaikuses.“

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30

Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 70 eurot 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reedel 03. juulil 2026

Vabandame, kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Loobu mõisa aidas Üllar Saaremäe lavastust "Armastuse nimel".

Osades

Tõlkija: Livia Ulman
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Üllar Saaremäe
Kunstnik: Ketlin Saaremäe
Lavavõitlus: Indrek Saar
Valguskujundaja: Märt Sell

Barbara Trapes – Elina Pähklimägi
Nikki Wickstead – Piret Krumm
Hamish Alexander – Robert Annus
Gilbert Fleet – Alo Kurvits

Uhkelt vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta on harjunud omaette elama ja on sellega igati rahul. Mehed ei paku talle pinget. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.

Tal on naabrimees Gilbert, kes aitab majapidamises – parandab radiaatori ja kraanikausi, viib vanad riided taaskasutusse ning prügi välja. Rohkemaks polegi ju mehi vaja?

Barbara otsustab üürida ülakorruse korteri oma endisele kooliaegsele sõbrannale Nikkile, kes on taas kihlatud ning plaanib koos kallimaga uude majja kolimist. Nagu paljusid teisi naisi, peab Barbara ka Nikkit lihtsameelseks, kes loovutab oma nooruse ja vabaduse meeste teenimisele.

Kui noorpaar saabub, hakkavad aga toimuma kummalised asjad. Tõusevad küsimused, millele on raske – või isegi võimatu – ausalt vastata. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas see on üldse olemas? Kui kaugele võib seda nihutada? Kas lähedusevajadus on pelgalt füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib „armastuse nimel“ teha – või tegemata jätta? Ning milline roll on siin uhkusel ja eelarvamustel?

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.00.
 

Tagasi Tallinnas kell 23.00.

Sõidu hind koos teatripiletiga 63 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 04.juulil 2026

Laupäeval sõidame Viljandimaale külla Anu Rauale Kääriku tallu. Vaatame kuidas on kasvama hakanud kevadel raiesmikule istutatud kaasik ja hooldame noori kaski. Sööme talus tamme all lõunat. Vaatame Heimtali muuseumi heinamaal vaatame hernehirmutiste näitust.

Pärastlõunal tutvume Heimtali, Loodi ja Olustvere mõisaparkidega.

,Viljandimaa küllaltki viljakatel muldadel kujunesid juba keskajast alates hästi majandatud

mõisad, kus oli võimalik ehitada mõisate hiilgeajal 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi lõpuni nii lossitaolisi mõisate peahooneid kui rajada suuri parke. Paraku on kunagisest uhkusest palju hävinud – nii on alal paiknenud 59 rüütlimõisas säilinudpeahooned vaid 25 mõisal.

Heimtali mõis (Heimthal) pärineb keskajast olles tol ajal Õisu mõisa osa. Iseseisvus mõis

1789. aastal, kui Õisu mõis jagati osadeks Friedrich Wilhelm von Siversi pärijate vahel.

Heimtali mõisa omanikuks sai Peter Reinhold von Sievers, kes lasi ehitada oma kavandi järgi uue peahoone, mis valmis aga alles 1855–1857 juba pärast omaniku surma. Mõis kuulus von Siversitele kuni võõrandamiseni 1919. Alates 1932. a paikneb peahoones kool.

Heimtali mõisa park on vabakujuline, orienteeritud Raudna jõe ürgorule. Pargi rajamist juhendas Peter Reinhold von Sievers ise, kes lasi mõisasüdame ümber metsa sisse raiuda

uued vaated, ürgoru liivakiviseina uuristada groti, ehitati parki paviljone ja paigutada istepinke. Kuivõrd park on olnud pidevas kasutuses, siis on selle keskosa hästi säilinud.

Olustvere mõis (Ollustfer) rajati keskaja lõpus ordumõisana, kuid pärast orduaja lõppu läks

erakätesse. Mõisasüda on muutnud oma asukohta. Praegusesse asukohta rajati mõisa

hoonestus 1630. aastatel Valentin von Schillingi ajal. 18. sajandi keskelt kuni mõisa

võõrandamiseni olid omanikeks von Fersenid. Pärast võõrandamist on mõisa hooneid

kasutatud põllumajandusliku hariduse andmiseks. Esimeseks kooliks oli Eesti Aleksandri

Põllutöökeskkool, praegu aga Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.

Olustvere mõisa park on suurepindalaline ja hästi hooldatud maastikupark, mis sai praeguse ilme 20. sajandi alguses, kui mõisa omanikuks oli Nicolai von Fersen. Pargi uuendamise kavandi koostas 1903. a. maastikuarhitekt ja Riia linna aednik Georg Kuphaldt ning see jõuti ka enne 1905. a. realiseerida. Sarnaselt Kadrioru pargiga planeeris G. Kuphaldt ka Olustvere mõisa parki ringtee. Tänapäeval paistab park silma nii põliste pargipuude kui mitmete dendroloogiliste harulduste poolest. Nii kasvavad pargis euroopa nulg, kanada tsuuga, rumeelia mänd, valge mänd ja harilik pöök. Mõisa südamesse viivad tamme-, pärna- ja vahtraalleed. Loodi mõis (Kersel) pärineb keskaja lõpust. Alates 1679. aastast kuni mõisa võõrandamiseni kuulus von Bockidele. Puidust peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast.

Hiljem on peahoonet laiendatud.

Loodi mõisa park esindab barokset korrapärast parki, mille kunagine teedevõrk ja terrassid on looduses veel aimatavad. Pargi reljeef langeb Raudna jõe ürgoru poole.

Mõisasüdamest u 500 m põhja pool Loodi-Püstmäel paikneb Bockide perekonnakalmistu,

mille juures kasvab 1820. a. külvi teed rajatud lehisepuistu. Tänapäeval on kõrgeim lehis 43,3m, keskmiselt on lehiste kõrgus 38,5 m.005

Retkel Viljandimaale on võimalus osta maasikaid.

Retke juhib dendroloog ja parkide uurija Olev Abner. Sõidul tähistame Olevi sünnipäeva.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00

Tagasi Tallinnas kell 20.00

Sõidu hind koos lõunaga 45 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 05.juulil 2026

Vabandame,  kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Jänedal Pulliteatris "Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu".

Reeda Tootsi lavastus „Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu” toob publiku ette dokumentaalse fantaasia helilooja lapsepõlvest kuni elu päris viimaste kuudeni, ja muidugi ka Urmas Sisaski muusika pianist Tiiu Sisaski ja NUKU koori esituses. Urmas Sisaski rollis astub üles Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer, kõiki teisi rolle jagavad omavahel Garmen Tabor, Kristiin Räägel, Risto Vaidla ning Miika Pihlak.

Lavastuse aluseks oleva näidendi on kirjutanud Kristiina Jalasto-Kallas, kunstnik on Karmo Mende, valguskujunduse teeb Emil Kallas. Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas.

Enne etendust saab jalutada mõisapargis, avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 11.30
 

Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind koos teatripiletiga 73 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
 

Teisipäeval 07.juulil 2026

Tänavu juulis mängitakse Ohtu mõisas etendust "Bändiproov". 

Laval rokivad Üllar Saaremäe ja Tarvo Krall.

Autor – Mart Rekkaro

Lavastusmeeskond:

Kunstnik – Ketlin Saaremäe.

Valguskunstnik – Rene Topolev.

Grimmikunstnik – Evelin Sulg.

“Bändiproov” on kahe kunagise rokkbändi liikme – Franki ja Hevi – teravmeelne ja liigutav kohtumine, mis täis muusikat ja kirge.

Aastakümned pärast ansambli lagunemist satuvad nad taas samasse prooviruumi.

Algab otsekohene ja kohati valus dialoog nende kunagistest unistustest, edu janust, sõprusest, reetmisest ja eludest, mis on läinud eri suundades.

Frank on kinni minevikus ja kaotatud võimalustes; Hevi naudib edu ja mugavust, kuid peidab selle taga omaenda tühjust. Nendevaheline vastasseis paljastab Eesti 90ndate põlvkonna valusa hinnalipiku – pingutused, mis murdsid ühed ja lennutasid teised.

Kohtumisest kasvab välja aus ja inimlik lugu sellest, kuidas aeg meid muudab, milliseid arveid elu ikka veel välja nõuab ja kas vanade haavade lappimine võib tuua tagasi ka kaduma läinud armastuse.

Avatud on mõisakohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15

Tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 55  eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 08.juuli 2026

Sõidame Pärnusse, kus Pärnu Jahtklubi purjekuuris mängitakse suvelavastust "Patsid tuules".

osades: PIRET LAURIMAA, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, SEPO SEEMAN VÕI OSKAR SEEMAN

muusika OLAVI KÕRRE esituses

dramaturg ja lavastaja: TIIT PALU

„Patsid tuules“ on lugu eluaegsetest sõpradest, keda aastad on küll pisut räsinud, kuid kel jagub veel energiat ja tahtmist tuua oma ellu vajalik muutus.

Juhtub nii, et enda meelest parimas eas sõbrad oleks nagu nähtamatuks muutunud: neid ei märgata enam ja nende arvamus ei lähe enam korda, sest muutuv aeg eelistab hoopis teisi väärtusi ja oskusi. Aga kas kõigega ongi vaja kaasa joosta?

Nüüd tuleb ohjad enda käte võtta: patsid lahti päästa, küüntest kübarad minema lennutada ja oma tõelised tugevused letti lüüa! Igaüks võib olla vaba ja rabav!

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.00.

Tagasi Tallinnas kell 23.00.

Sõidu hind koos teatripiletiga 63 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 09.07.2026

Vabandame, kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Loobu mõisa aidas Üllar Saaremäe lavastust "Armastuse nimel".

Sõidame ka teist korda vaatama.

Osades

Tõlkija: Livia Ulman

Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Üllar Saaremäe

Kunstnik: Ketlin Saaremäe

Lavavõitlus: Indrek Saar

Valguskujundaja: Märt Sell

Barbara Trapes – Elina Pähklimägi

Nikki Wickstead – Piret Krumm

Hamish Alexander – Robert Annus

Gilbert Fleet – Alo Kurvits

Uhkelt vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta on harjunud omaette elama ja on sellega igati rahul. Mehed ei paku talle pinget. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.

Tal on naabrimees Gilbert, kes aitab majapidamises – parandab radiaatori ja kraanikausi, viib vanad riided taaskasutusse ning prügi välja. Rohkemaks polegi ju mehi vaja?

Barbara otsustab üürida ülakorruse korteri oma endisele kooliaegsele sõbrannale Nikkile, kes on taas kihlatud ning plaanib koos kallimaga uude majja kolimist. Nagu paljusid teisi naisi, peab Barbara ka Nikkit lihtsameelseks, kes loovutab oma nooruse ja vabaduse meeste teenimisele.

Kui noorpaar saabub, hakkavad aga toimuma kummalised asjad. Tõusevad küsimused, millele on raske – või isegi võimatu – ausalt vastata. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas see on üldse olemas? Kui kaugele võib seda nihutada? Kas lähedusevajadus on pelgalt füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib „armastuse nimel“ teha – või tegemata jätta? Ning milline roll on siin uhkusel ja eelarvamustel?

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.00.

Tagasi Tallinnas kell 23.00.

Sõidu hind koos teatripiletiga 63 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 11.07.2026 - pühapäev 12.07.2026

Vabandame, kohad on täis 

Juuli teeme päikeselise suveretke merelisse Turu saarestikku, kus väikesed saarepraamid ühendavad kalurikülasid. Ajalugu tuleb meile vastu igal sammul, eriti keskaegsed hallkivikirikud, sest see on ju kant, kust kristlus Soome jõudis. Saarestikust lõuna pool oleme rootsikeelse kultuuri keskel, kuid juba tunnipikkuse laevasõidu järel jõuame soomekeelsesse Rymättylässe.

Bussiga ja praamidega liigume mööda nn. Väikest Rõngasteed, mille alguses ületame novembris avatud Kirjalansalmi uue silla, mis on üks Soome pikimaid ja jõuame Parainenisse. Meie esimene vaatamisväärsus on teistest erinev, kuid seda üllatavam. Siin, peaaegu kesklinnas asub Põhjamaade suurim avakaevandus, Paraineni lubjakivikaevandus, mille võimsus selgub alles siis, kui tõuseme vaateplatvormile.

Veerandtunnine praamisõit viib meid Paraisilt Nauvo ehk õigemini Nagu saarele, mis on saare rootsikeelne nimi. Põikame sisse keskaegsele kirikumäele ja veedame aega sadamas, kus ootab meid väike autoparvlaev Östern. Laevatee äärde jääb Seili saar, millel põnev ajalugu mh pidalitõbiste haiglana. Rymättylä pool on meil veel üks lühike praamisõit, mille järel jõuame Röölä kalurikülla. Selle eripärade hulka kuulub maailma ainus heeringamuuseum, nii vähemalt räägitakse. Liigume saarelt saarele, kuid üritame õhtuks jõuda Turusse. Majutume kesklinna hotellis.

Pühapäeva alustame lühikese linnatuuriga, et pildiga kuulsast Turu linnusest tõestada oma viibimist linnas. Seejärel suundume Naantalisse, mis on vana kloostrilinn ja ühtlasi Soome vanim kuurortlinn. Kloostrist on alles vaid merelist vaadet valitsev valge kivikirik, kuid puhkuselinnana on Naantali endiselt Soome populaarsemaid, veedab ju siin oma suvesid ka Soome vabariigi president, kelle Kultaranta paistab vastaskaldalt.

Teel Louhisaari lossi peatume veel Merimasku kirikukülas, mille mereäärne rootsipunaste hoonete vaade on nagu postkaardilt. Päeva tipphetkeks on Louhisaari, mis on Flemingi ja Mannerheimi aadlisuguvõsade vana kodumõis. Selle 1650. aastatel valminud härrastemaja esindab Soomes haruldast paleearhitektuuri. Louhisaari on Soome üks populaarsemaid turismi- ja muuseumikohti, mida on edendanud ja ajalugu marssal Mannerheimi sünnikoduna. Kui meil on veel aega, siis külastame ka lähedalasuvat Askaineni kirikut, kus puhkavad mitmed Louhisaari aadlisuguvõsade liikmed.

Laupäeval teel Turu suunas teeme vahepeatuse omapärases kasvuhoonesse rajatud käsitöö- ja antiigipoes "Kasvihuoneilmiö".

Pühapäeval on huvilistel võimalus külastada Muumimaad (2,5 – 3 tundi ).

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 4.45

Sel korral sõidame Eckerö Line laevaga.

Tagasi Tallinnas pühapäeval pärast südaööd kell 00.10

Sõidu hind 295 eurot koos ööbimisega hotellis, hommikusöök, laevasõit, praamisõidud, muuseumipilet Heeringa muuseumisse.

Lisatasu eest piletid Muumimaale.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Saadame kinnituse ja arve.

Pass või ID kaart kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 16.juulil 2026

Sõidame Pärnusse Endla Teatri suveetenust "Amleth" vaatama.

mängivad: Sten Karpov, Maarja Johanna Mägi (külaline), Karin Tammaru,

Ireen Kennik, Liis Karpov, Priit Loog, Ago Anderson, Tambet Seling, Siim Angerpikk

Lavastaja: Kaili Viidas

Autor: Saxo / Shakespeare ja teised

dramaturg : Ott Kilusk

kunstnik : Iir Hermeliin

helilooja :Astra Irene Susi

valguskunstnik : Ivar Piterkirhh

videokunstnikud: Argo Valdmaa, Antti Aalmaa

koreograaf : Ingmar Jõela

Ta sünnib Amletina. 
Ta sureb Hamletina.
Ta elab edasi kõigis, kes kahtlevad.

Jüütimaal, Põhjamere kiviklibusel rannikul näeb umbes 12. sajandi paiku ilmavalgust poisslaps nimega Amlet, kelle onu tapab tema isa ja abiellub tema emaga. Igasugustest kahtlustest täiesti vaba, haub Amlet külmaverelise plaani ja maksab kätte, kuni viimaks ise mõõga läbi langeb. Nii kirjutas 1514. aastal „Taanlaste vägitegudes“ kroonik Saxo Grammaticus.

Inglise näitekirjanik William Shakespeare lisab Amleti nime etteotsa H-tähe, paigutab ta kõledast viikingiasulast Helsingøris asuvasse Kronborgi lossi ja avaldab 1601. aastal näidendi poisslapsest, kelle onu tappis tema isa ja abiellus tema emaga. Kuid nüüd on see poiss täis kahtlusi. Tema kättemaks venib, otsused murenevad ja lugu lõpeb verepulmaga, kus hukkuvad nii süüdlased kui süütud.

Järgnevate sajandite jooksul sünnib see poisslaps uute kirjanike tõlgendustes üha uuesti, kord traagilisema, kord koomilisemana hulluse ja apaatia äärealadel kõikudes. Peategelane eksleb, mässab ja hukkub, et siis taas ellu ärgata – iga kord uues kehas ja uue häälega, aga tema küsimus on jäänud samaks: olla või mitte olla?

Lavastus „amletH“ ei otsi seda ühte ja õiget Hamletit, vaid kuulab, kuidas tema hääl läbi sajandite muutub – kord kättemaksuhüüdeks, kord naeruks, kord vaikuseks.

Etendust mängitakse Endla Teatri Küünis.

Lavastus ei sobi alla 14-aastastele.

Etenduse jooksul kasutatakse valju muusikat, laseriefekte ja lavatossu.

Publiku istekohad asuvad ainult rõdualal.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.00

Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 75 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 17.septembril 2026

Septembri keskel sõidame Pärnusse Endla Teatri lavastust "Rocco ja tema vennad" vaatama. Etendus oli Endla publikulemmik 2025.

Osades Carmen Mikiver, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets, Sten Karpov, Enn Keerd, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Liis Karpov, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Vesse Leok või Johannes Eensalu, Henri Helemäe, Vallo Kappak, Andre Nael.

Lavastaja Kaili Viidas

Autor Luchino Visconti

Kunstnik Iir Hermeliin

Tõlkija Aleksander Kurtna

Dramatiseerija Ott Kilusk

Valguskunstnik Ivar Piterskihh

Muusikaline kujundaja Robi Salumets

Videokunstnikud Argo Valdmaa ja Antti Aalmaa

„Rocco ja tema vennad“ on võimas ja suurejooneline lugu neile, kes otsivad teatrist kirge, keerulisi suhteid, pingelisi olukordi, armastust, vihkamist, andestamist ja… poksi.

Pärast oma mehe surma otsustab lesestunud Rosaria koos oma viie pojaga alustada uut elu Põhja-Itaalias. Lihtsad ja siirad, elus kogenematud maapoisid, kes on kasvanud ema võimuka ja kiivalt armastava käe all, satuvad Teise Maailmasõja järgsesse tööstuslikku Milanosse. See on ahvatlusi täis suurlinn, mis ei uinu kunagi. Pimedates urgastes, kus raske päevatööga teenitud raha kaob ühe hetkega, mängib kuratlik džäss. Tänavatel lokkab kuritegevus ja prostitutsioon samaväärselt elujanu ja õnneihalusega. Kõige populaarsemaks spordialaks on poks, mis tõotab kiiret läbilööki ja raha. Paraku ei kontrolli inimesed oma saatusi ise, vaid lasevad end juhtida armastuse pimestaval jõul. Katoliiklikult kasinas perekonnas kasvanud poisid on sunnitud valima uute ja vanade väärtuste vahel, mis paneb proovile nende iseloomude varjatud küljed, au ja emaarmastuse. Lahendamatust olukorrast väljumiseks on kaks teed: alla anda ja lasta end lõplikusse pimedusse neelata või väljuda sellest kui pühak. Pühakud ei sünni aga ohvriteta.

Lavastus põhineb Itaalia režissööri Luchino Visconti 1960. aastal valminud ja paljude auhindadega pärjatud filmil „Rocco e i suoi fratelli“.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15

Tagasi Tallinnas kell 23.45.

Sõidu hind koos teatripiletiga 56 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.