Neljapäeval 09.07.2026

Vabandame, kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Loobu mõisa aidas Üllar Saaremäe lavastust "Armastuse nimel".

Sõidame ka teist korda vaatama.

Osades

Tõlkija: Livia Ulman

Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Üllar Saaremäe

Kunstnik: Ketlin Saaremäe

Lavavõitlus: Indrek Saar

Valguskujundaja: Märt Sell

Barbara Trapes – Elina Pähklimägi

Nikki Wickstead – Piret Krumm

Hamish Alexander – Robert Annus

Gilbert Fleet – Alo Kurvits

Uhkelt vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta on harjunud omaette elama ja on sellega igati rahul. Mehed ei paku talle pinget. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.

Tal on naabrimees Gilbert, kes aitab majapidamises – parandab radiaatori ja kraanikausi, viib vanad riided taaskasutusse ning prügi välja. Rohkemaks polegi ju mehi vaja?

Barbara otsustab üürida ülakorruse korteri oma endisele kooliaegsele sõbrannale Nikkile, kes on taas kihlatud ning plaanib koos kallimaga uude majja kolimist. Nagu paljusid teisi naisi, peab Barbara ka Nikkit lihtsameelseks, kes loovutab oma nooruse ja vabaduse meeste teenimisele.

Kui noorpaar saabub, hakkavad aga toimuma kummalised asjad. Tõusevad küsimused, millele on raske – või isegi võimatu – ausalt vastata. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas see on üldse olemas? Kui kaugele võib seda nihutada? Kas lähedusevajadus on pelgalt füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib „armastuse nimel“ teha – või tegemata jätta? Ning milline roll on siin uhkusel ja eelarvamustel?

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.00.

Tagasi Tallinnas kell 23.00.

Sõidu hind koos teatripiletiga 63 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 11.07.2026 - pühapäev 12.07.2026

Vabandame, kohad on täis 

Juuli teeme päikeselise suveretke merelisse Turu saarestikku, kus väikesed saarepraamid ühendavad kalurikülasid. Ajalugu tuleb meile vastu igal sammul, eriti keskaegsed hallkivikirikud, sest see on ju kant, kust kristlus Soome jõudis. Saarestikust lõuna pool oleme rootsikeelse kultuuri keskel, kuid juba tunnipikkuse laevasõidu järel jõuame soomekeelsesse Rymättylässe.

Bussiga ja praamidega liigume mööda nn. Väikest Rõngasteed, mille alguses ületame novembris avatud Kirjalansalmi uue silla, mis on üks Soome pikimaid ja jõuame Parainenisse. Meie esimene vaatamisväärsus on teistest erinev, kuid seda üllatavam. Siin, peaaegu kesklinnas asub Põhjamaade suurim avakaevandus, Paraineni lubjakivikaevandus, mille võimsus selgub alles siis, kui tõuseme vaateplatvormile.

Veerandtunnine praamisõit viib meid Paraisilt Nauvo ehk õigemini Nagu saarele, mis on saare rootsikeelne nimi. Põikame sisse keskaegsele kirikumäele ja veedame aega sadamas, kus ootab meid väike autoparvlaev Östern. Laevatee äärde jääb Seili saar, millel põnev ajalugu mh pidalitõbiste haiglana. Rymättylä pool on meil veel üks lühike praamisõit, mille järel jõuame Röölä kalurikülla. Selle eripärade hulka kuulub maailma ainus heeringamuuseum, nii vähemalt räägitakse. Liigume saarelt saarele, kuid üritame õhtuks jõuda Turusse. Majutume kesklinna hotellis.

Pühapäeva alustame lühikese linnatuuriga, et pildiga kuulsast Turu linnusest tõestada oma viibimist linnas. Seejärel suundume Naantalisse, mis on vana kloostrilinn ja ühtlasi Soome vanim kuurortlinn. Kloostrist on alles vaid merelist vaadet valitsev valge kivikirik, kuid puhkuselinnana on Naantali endiselt Soome populaarsemaid, veedab ju siin oma suvesid ka Soome vabariigi president, kelle Kultaranta paistab vastaskaldalt.

Teel Louhisaari lossi peatume veel Merimasku kirikukülas, mille mereäärne rootsipunaste hoonete vaade on nagu postkaardilt. Päeva tipphetkeks on Louhisaari, mis on Flemingi ja Mannerheimi aadlisuguvõsade vana kodumõis. Selle 1650. aastatel valminud härrastemaja esindab Soomes haruldast paleearhitektuuri. Louhisaari on Soome üks populaarsemaid turismi- ja muuseumikohti, mida on edendanud ja ajalugu marssal Mannerheimi sünnikoduna. Kui meil on veel aega, siis külastame ka lähedalasuvat Askaineni kirikut, kus puhkavad mitmed Louhisaari aadlisuguvõsade liikmed.

Laupäeval teel Turu suunas teeme vahepeatuse omapärases kasvuhoonesse rajatud käsitöö- ja antiigipoes "Kasvihuoneilmiö".

Pühapäeval on huvilistel võimalus külastada Muumimaad (2,5 – 3 tundi ).

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 4.45

Sel korral sõidame Eckerö Line laevaga.

Tagasi Tallinnas pühapäeval pärast südaööd kell 00.10

Sõidu hind 295 eurot koos ööbimisega hotellis, hommikusöök, laevasõit, praamisõidud, muuseumipilet Heeringa muuseumisse.

Lisatasu eest piletid Muumimaale.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Saadame kinnituse ja arve.

Pass või ID kaart kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

24.07.2026 - 26.07.2026

Loodusseiklus Saarestiku Rõngateel

Kaheksa laevasõitu ühe päeva jooksul Soome kauneimas saarestikus! Oleme küll varemgi Turu saarestikus käinud, kuid nüüd läbime esimest korda kogu pika Saarestiku Rõngastee. Selle tee peamine eesmärk on hoida saarestik asustatuna, kuid see on ka üks Soome populaarsemaid ja ilusamaid turismimarsruute. Laevareisid on selle lahutamatu osa, millest lühim kestab vaid viis minutit, pikim ligi tund.

Iniö, Houtskari, Korppoo ja Nauvo – nii kulgeb meie teekond. Need on nelja endise Soome valla peamised saared, mille elanikkond suvel mitmekordistub. 2009. aastal ühinesid vallad viienda saarestiku omavalitsuse Paraineniga, kuhu meie teekond ka jätkub. Iniö valla viimane elanike arv oli 249 inimest, kuid saari oli vallas neli korda rohkem, üle tuhande. Esimese pikema peatuse teeme just Iniö nimesaarel, kus aastaringselt elab vaid 100 inimest. Kuid suviti on Iniö kirikuküla aktiivne puhkusepaik ja nüüd ehk veelgi enam, sest seal valmistutakse õhtul algavaks folkfestivaliks.

Saarestiku ringtee täidab kogu meie laupäeva. Lahkume hotellist Turus varakult ja naaseme õhtul, kui jõuame. Päeva pearollis on mereline loodus ja saarte vaated ning nüüd ei tohi kaamerat koju unustada. Kaheksa laevareisi ring on ka väike seiklus, kus tuleb olla valmis üllatusteks, kuid meil on selleks terve päev aega. Muidugi jõuame palju kogeda ka reedel ja pühapäeval. Ajalugu tuleb meile vastu igal sammul, kõik kolm päeva, eriti keskaegsed hallkivikirikud, sest see on ju kant, kust kristlus Soome jõudis.

Kõik viis eespool nimetatud valda olid algselt täiesti rootsikeelsed, nii et laupäeval viibime peaaegu täielikult soomerootsi kultuurikeskkonnas. Reedel külastame saarestiku soomekeelset osa, Naantali linnaga liidetud endist Rymättylä valda, kalurite ja kartulikasvatajate kihelkonda. Peatume Püha Jaagupi keskaegses kivikirikus, kuid meie eriline sihtkoht on heeringapärandi keskus "Dikseli", põnev muuseum Röölä kalurikülas, mille kujutab heeringapüüki ja töötlemist. Selle juurde on avatud ka veskimuuseum.

Pikem peatus on meil ka Naantalis, mis on vana kloostrikoht ja ühtlasi Soome vanim kuurortlinn. Kloostrist on küll alles vaid valge kivikirik. Puhkuselinnana on Naantali endiselt Soome populaarsemaid, veedab ju siin oma suve ka Soome president, kelle suveresidents Kultaranta paistab vastaskaldalt. Lähemalt näeme seda õhtul, kui külastame Kultaranta roosidest tuntud parki ja aeda. See on avatud väga harva, kuid meie õnneks just kesksuvel reede õhtuti kell 18–20. Naantali on tuntud ka Muumimaailma poolest, mis asub väikesel saarel kloostrikiriku lähedal. Loomulikult on sealgi muumisõpradel ja teistel huvilistel võimalus käia.

Pühapäeva ennelõuna veedame veel Turus. Kõigepealt suundume imetlema Turu toomkirikut, mida kutsutakse Soome rahvuspühamuks. Peame siiski leppima välispiltidega, sest kirik on ulatuslikus remondis. Põikame ka lähedasele Vanale Suurturule, kus igal aastal kuulutatakse välja jõulurahu nii Turu linnale kui kogu Soomele. Siit suundume Luostarinmäki (Kloostrimäe) käsitöömuuseumi, mis on rajatud ainsale linnaosale, mis jäi alles Turu tulekahjus 1827. aastal. Selle puumajad ja tänavapilt on taastatud 18. sajandi kujul. Muuseum kujutab eriti vana Turu käsitööliste elu ja seal on suvel palju käsitööesitlusi.

Teeme veel kiire peatuse, et pildistada Turu linnust, mille fassaad on linna kuulsaim sümbol ja kõigile soomlastele tuntud sinepituubilt. Pärastlõuna tipphetkeks on Louhisaari, mis on Flemingi ja Mannerheimi aadlisuguvõsade vana kodumõis koos uhke pargiha. Selle 1650. aastatel valminud härrastemaja esindab Soomes haruldast paleearhitektuuri. Louhisaari on Soome üks populaarsemaid turismi- ja muuseumikohti, mida on edendanud ka ajalugu marssal Mannerheimi sünnikoduna. Külastame ka Askaineni kirikut, mis kuulus algselt mõisa kompleksi ja kus puhkavad mitmed Louhisaari aadliperekondade liikmed.

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas

eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel 24.07.2026 kell 4.45

Sel korral sõidame Eckerö Line laevaga.

Tagasi Tallinnas pühapäeval 26.07.2026 pärast südaööd kell 00.10

Sõidu hind 390 eurot koos ööbimisega hotellis, hommikusöök, laevasõit, praamisõidud,

muuseumipilet Heeringa muuseumisse.

Lisatasu eest piletid Muumimaale.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Saadame kinnituse ja arve.

Pass või ID kaart kaasa.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne

nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 16.juulil 2026

Vabandame, retk jääb ära

Sõidame Pärnusse Endla Teatri suveetenust "Amleth" vaatama.

mängivad: Sten Karpov, Maarja Johanna Mägi (külaline), Karin Tammaru,

Ireen Kennik, Liis Karpov, Priit Loog, Ago Anderson, Tambet Seling, Siim Angerpikk

Lavastaja: Kaili Viidas

Autor: Saxo / Shakespeare ja teised

dramaturg : Ott Kilusk

kunstnik : Iir Hermeliin

helilooja :Astra Irene Susi

valguskunstnik : Ivar Piterkirhh

videokunstnikud: Argo Valdmaa, Antti Aalmaa

koreograaf : Ingmar Jõela

Ta sünnib Amletina. 
Ta sureb Hamletina.
Ta elab edasi kõigis, kes kahtlevad.

Jüütimaal, Põhjamere kiviklibusel rannikul näeb umbes 12. sajandi paiku ilmavalgust poisslaps nimega Amlet, kelle onu tapab tema isa ja abiellub tema emaga. Igasugustest kahtlustest täiesti vaba, haub Amlet külmaverelise plaani ja maksab kätte, kuni viimaks ise mõõga läbi langeb. Nii kirjutas 1514. aastal „Taanlaste vägitegudes“ kroonik Saxo Grammaticus.

Inglise näitekirjanik William Shakespeare lisab Amleti nime etteotsa H-tähe, paigutab ta kõledast viikingiasulast Helsingøris asuvasse Kronborgi lossi ja avaldab 1601. aastal näidendi poisslapsest, kelle onu tappis tema isa ja abiellus tema emaga. Kuid nüüd on see poiss täis kahtlusi. Tema kättemaks venib, otsused murenevad ja lugu lõpeb verepulmaga, kus hukkuvad nii süüdlased kui süütud.

Järgnevate sajandite jooksul sünnib see poisslaps uute kirjanike tõlgendustes üha uuesti, kord traagilisema, kord koomilisemana hulluse ja apaatia äärealadel kõikudes. Peategelane eksleb, mässab ja hukkub, et siis taas ellu ärgata – iga kord uues kehas ja uue häälega, aga tema küsimus on jäänud samaks: olla või mitte olla?

Lavastus „amletH“ ei otsi seda ühte ja õiget Hamletit, vaid kuulab, kuidas tema hääl läbi sajandite muutub – kord kättemaksuhüüdeks, kord naeruks, kord vaikuseks.

Etendust mängitakse Endla Teatri Küünis.

Lavastus ei sobi alla 14-aastastele.

Etenduse jooksul kasutatakse valju muusikat, laseriefekte ja lavatossu.

Publiku istekohad asuvad ainult rõdualal.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.00

Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 75 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

17.07.2026 - 19.07.2026

Kolmepäevane suveretk viib meid Lätisse ja Leedusse, kus külastame Leedu suurvürstide kuurorti Brištonas, Pakruojise suvelillede festivali, Läti uhkemat Rundale lossi õiteilus roosiaeda, Limbaži lähistel lavendlipõlde ja Dobeles Lätis legendaarse aedniku, sordiaretaja ja kollektsionääri Pēteris Upītise kirsiaeda.

Esmalt külastame Lätis Limbaži lähedal aiandustalu „Lillas Lavender“ lavendlipõlde. Talus
kasvatatakse lavendlit ja valmistatakse nendest ökoloogilisi tooteid. Lavendlipõldudel kasvab vähemalt seitset erinevat lavendlisorti, mis erinevad nii välimuse kui värvitooni poolest, sinisest õrnroosani, aga ka lõhna poolest. Peale lavendlisaagi koristust sünnivad sellest siinsamas talus erinevad tooted: lõhnakotikesed, kuivatatud lavendli õielehed, õievesi ja eeterlik õli. Omanikud on uhked, et tegu on sertifitseeritud ökotaluga, kus kõikkäsitöö alates taimede istutamisest kuni nende töötlemiseni on nende oma käsitöö.

Vanas hansalinnas Limbažis käime sealses tekstiiliettevõttes „Limbažu tīne“. Ettevõte väärtustab iidseid tekstiilitootmistavasid ja ajaloolisi kangamustreid. Vabrik kasutab villa ja lina töötlemiseks traditsioonilist tehnoloogiat ja toodab villast lõnga, kootud kõrgekvaliteetset villast ja linast riiet, tekke, pleede, rätikuid, laudlinu ja muid tekstiilitooteid. Teeme ekskursiooni vabrikus. Vabrikupoest saab osta „Limbažu tīne“ toodangut.

Edasi suundume Leedu piiri poole ja põikame sisse Rundalesse, et külastada lossi suurejoonelist roosiaeda. Rundale loss koos pargi ja roosiaedadega on üks võimsamaid vaatamisväärsusi Lätis. Roosiaed asub Prantsuse stiilis aia 1 ha suurusel pinnal. Algselt ajaloolistele roosisortidele mõeldud aed muutus teostuse käigus roosimuuseumiks, kus näidatakse tänaste roosiaretajate saavutusi. Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis ning pakub vaatamiseks 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda.

Rundāle lossi ansambel ehitati aastail 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bühroni, Vene keisrinna Anna Joanovna soosiku suveresidentsina. Loss ehitati kuulsa Vene õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.

Õhtuks jõuame Panevėžysesse, kuhu jääme öömajale. Majutus spa-hotellis „Romantic“.
Paljud inimesed sõidavad teel lääne poole Kesk-Euroopasse Panevėžysest mööda seda külastamata. Panevėžys on rahvaarvult Leedu viies linn. Panevėžys on üks vanemaid Leedu linnu, mis asub Nevežise jõe mõlemal kaldal. Ehkki linn sai Teise maailmasõja lahingutes rängalt kannatada on säilinud 19.-20. sajandi arhitektuuristiili.

1967.aastal püstitati tollasele Lenini väljakule praegune teatrihoone. Donatas Banionis oli Panevėžyse draamateatri näitleja ja peanäitejuht (1980–1988). Ta mängis väga paljudes Nõukogude Liidu filmides. 1999.aastal omistati talle Panevėžysi aukodaniku nimetus. Seetõttu kutsutakse teatrit rahvasuus ka Banionise teatriks.

Uue aja olulisemaks objektiks on linnas moodsa kunsti muuseum („Stasys Museum“), mis avati 31.mail 2024. Muuseum on pühendatud ühe kuulsaima Leedu kaasaegse kunstniku Stasys Eidrigevičiuse loomingule. Kunstikeskus koosneb kuuest korrusest. Esimesel korrusel koos vastuvõtuga asub Panevėžyse turismiinfokeskus „PanevėžysNow“ ja muuseumipood. Teisel korrusel asub esimene näitusesaal, õppepind ja administratiivruumid.

Teine päev algab hommikusöögiga hotellis. Seejärel suundume Leedu õdusasse kuurortlinna Brištonasse. Brištonast on esmamainitud 1382. aastal. Birštonase puust linnus kõrgel Vytautase mäel kuulus toona Nemunase äärse kaitsevalli kindlustuste ketti. Grünwaldi lahingu järel sai Brištonasest Leedu suurvürstide jahipiirkond. 15.-16. sajandil käisid seal puhkamas Poola kuningad. Aastal 1846 avastati sealsed mineraalveeallikad ja aastaks 1851 kujunes Birštonas täisväärtuslikuks kuurordiks. Esimese maailmasõja eel käis alevis tervist parandamas ligi 2000 inimest aastas.

Aastal 1924 võeti Leedu Punase Risti eestvedamisel ette kuurordi moderniseerimine. Alev
elektrifitseeriti, majadesse viidi sisse veevärk ja kanalisatsioon. Sinna rajati esimene ametlik sanatoorium. Aastal 1927 rajati linna mudaravila ja seal hakati pakkuma ka turbavanne. Teises maailmasõjas Birštonas kannatada ei saanud. 1946. aastal sai Brištonas kuurortasula staatuse. Kaunase hüdroelektrijaama rajamisel ujutati osa asulast üle veehoidla vetega. Linnaõigused sai Birštonas taas 22. juunil 1966. Piirkonna peamiseks majandusaruks on kujunenud mineraalvee tootmine, tuntud kaubamärkide all
nagu Vytautas, Versmė, Danutė, Vaidilutė jt.

Brištonas on tihe päevakava: privaatne laevasõit Nemunase jõel laevaga „Algirdas“, ühine lõunasöök, ekskursioon elektriautoga Brištonases koos kuulsa vaatetorni külastusega, vaatame mineraalveeallikaid ja teeme jalutuskäik linnas.
Õhtuks jõuame tagasi hotelli Panevėžyses.

Kolmandal päeval asume pärast hommikusööki hotellis tagasiteele koju.
Esmalt külastame Pakruojise mõisa imelist lilleaeda. Pakruojise suvine lillefestival toimub juba kaheksandat korda ja on Põhja-Euroopa suurim. Festival pakub omapärast ajarännakut ja viib meid tagasi 1896. aasta suvesse. Miljonid õitsvad suvelilled, lilleskulptuurid ja ajalooliste hoonete fasaadide lillekaunistused loovad erilise atmosfääri ning kordumatu elamuse Uhke mõisakompleks oli viimati (aastatel 1780-1940) von Roppide suguvõsa valduses, kellel oli suur mõju Pakruojise linna arengule. Pakruojise mõis kui hilisklassitsismi arhitektuuri näide oli von Roppide paljude ümbruskonna valduste keskpunkt. Mõisa hiilgeajal kuulus selle juurde 30 tuhat hektarit maad ja metsa. 150 aasta vanune liigirikas park on ümbritsetud 1840. aastal rajatud tellistest taraga. Mõisakompleksist on kujunenud Leedus populaarne teemapark ja vabaaja veetmise koht, pidevalt toimuvad seal huvitavad temaatilised üritused ja korraldatakse suuri festivale.

Seejärel jõuame tagasi Läti pinnale, kus suundume Dobelesse, et külastada unikaalset sordirikast kirsiaeda, kus teeme ekskursiooni ja maitseme erinevaid sorte. Tutvume Lätis legendaarse aedniku, sordiaretaja ja kollektsionääri Pēteris Upītise (1896–1976) aiaga. Upītise elutööd on jätkatud, laiendatud ja edasi arendatud teaduslikel alustel. Ehkki Upītise aed on kõige enam tuntud Läti suurima ja ilusama sirelite kollektsiooniga (130 sorti ja hübriidi), leiab sealt ka rikkaliku valiku puuvilja- ja marjasorte. Aiast on võimalik kaasa osta laia valikut viljapuude istikuid.
Sealt sõidame juba koju Tallinna.

Retke juhib ja Leedu loodust, kultuuri ja ajalugu tutvustab geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Lisaks kohapealsed giidid.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel 17.07.2026 kell 7.00, tagasi Tallinnas pühapäeval 19.07.2026 kell 23.00

Sõidu hind 330 eurot. Hinna sees hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid Dobele kirsiaias, Limbazi lavendlitalus ja tekstiilivabrikus, Pakruojise suvelillede festivali pilet, Rundale roosiaia pilet, laevasõit ja ekskursioonid elektriautodega.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Pass või ID kaart kaasa.

Liituda saab ka Pärnust.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 17.septembril 2026

Septembri keskel sõidame Pärnusse Endla Teatri lavastust "Rocco ja tema vennad" vaatama. Etendus oli Endla publikulemmik 2025.

Osades Carmen Mikiver, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets, Sten Karpov, Enn Keerd, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Liis Karpov, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Vesse Leok või Johannes Eensalu, Henri Helemäe, Vallo Kappak, Andre Nael.

Lavastaja Kaili Viidas

Autor Luchino Visconti

Kunstnik Iir Hermeliin

Tõlkija Aleksander Kurtna

Dramatiseerija Ott Kilusk

Valguskunstnik Ivar Piterskihh

Muusikaline kujundaja Robi Salumets

Videokunstnikud Argo Valdmaa ja Antti Aalmaa

„Rocco ja tema vennad“ on võimas ja suurejooneline lugu neile, kes otsivad teatrist kirge, keerulisi suhteid, pingelisi olukordi, armastust, vihkamist, andestamist ja… poksi.

Pärast oma mehe surma otsustab lesestunud Rosaria koos oma viie pojaga alustada uut elu Põhja-Itaalias. Lihtsad ja siirad, elus kogenematud maapoisid, kes on kasvanud ema võimuka ja kiivalt armastava käe all, satuvad Teise Maailmasõja järgsesse tööstuslikku Milanosse. See on ahvatlusi täis suurlinn, mis ei uinu kunagi. Pimedates urgastes, kus raske päevatööga teenitud raha kaob ühe hetkega, mängib kuratlik džäss. Tänavatel lokkab kuritegevus ja prostitutsioon samaväärselt elujanu ja õnneihalusega. Kõige populaarsemaks spordialaks on poks, mis tõotab kiiret läbilööki ja raha. Paraku ei kontrolli inimesed oma saatusi ise, vaid lasevad end juhtida armastuse pimestaval jõul. Katoliiklikult kasinas perekonnas kasvanud poisid on sunnitud valima uute ja vanade väärtuste vahel, mis paneb proovile nende iseloomude varjatud küljed, au ja emaarmastuse. Lahendamatust olukorrast väljumiseks on kaks teed: alla anda ja lasta end lõplikusse pimedusse neelata või väljuda sellest kui pühak. Pühakud ei sünni aga ohvriteta.

Lavastus põhineb Itaalia režissööri Luchino Visconti 1960. aastal valminud ja paljude auhindadega pärjatud filmil „Rocco e i suoi fratelli“.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15

Tagasi Tallinnas kell 23.45.

Sõidu hind koos teatripiletiga 56 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

Neljapäev 23. juuli 2026

Vabandame, kohad on täis 

Sõidame Margus Kasterpalu juurde Saueaugu Teatritallu etendust "Igavikumehed" vaatama.

Autor: Eeva Park

Autor-lavastaja: Margus Kasterpalu

Osades: Tõnu Oja, Külli Teetamm ja Meelis Rämmeld

Kunstnik: Marion Undusk

Fotograaf: Arne Maasik

Kaks Eduardi, tädipojad Vilde ja Bornhöhe, saavad ikka aegajalt kokku, mängivad malet, räägivad kirjandusest, naistest, ühisest lapsepõlvest. Igav hakkaks muidu seal igavikus.

„Ütleme, et me kõik oleme mingis punktis skaalal, mille ühes otsas on Kaduvik ja teises Igavik. Seal vahepeal on siis Minevik, Olevik ja Tulevik. See, kuidas me ennast parasjagu tunneme, sõltub sellest, kas me oleme seal, kus on meie koht. Mulle tundub, et sina oled küll juba mõnda aega igavikumees nagu minagi, eksole, aga samas nagu kuskile minevikku kinni kiilunud....” ütleb Bornhöhe Vildele, kui too järjekordselt Tuglase kirjutatud kriitika üle kurdab.

Avatud on teatrikohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.45

Tagasi Tallinnas 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 67 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 29.juulil 2026

Vabandame, kohad on täis

Sel suvel mängib teater Nuutrum Tammsaare Muuseumis Vargamäel etendust "Vargamäe valvur"

Toimumiskoht: A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Autor Urmas Lennuk (Rakvere Teater)

Lavastaja Vallo Kirs (Ugala)

Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Jane Napp, Märten Matsu

(Rakvere Teater) ja Rait Õunapuu (Ugala)

Sauna Madis on surnud ja Vargamäe valvekorra võtab üle tema naine. Vargamäel pole aga naisi kunagi armastatud. Nõnda leiab õbluke Saunanaine end lepitamast Jussi ja Marit, igavest sulast Matut, Oru Joosepit ja peretütar Liisut, kelle isa meeltesegaduses kodust välja ajab. Lisaks Vargamäe lepitamisele peab vaene Saunanaine tegelema kõige muu kõrvalt veel ka Madise matustega.

Vargamäe valvur on vaade Vargamäe elule saunarahva poolt vaadatuna. Vägevate Vargamäelaste võitlused ei paista sauna poolt vaadates alati just kõige väärikamate ja võimsamatena. Tammsaare poolt peegeldatud tõde ja õigus paistab sauna poolt vaadates sageli hoopis hõre ja hooplev nagu Setu eidekese võitlus hambutus suus ringi veerleva hernega. Siiski saavad kraavid kaevatud, Madis taevasele teele saadetud ja Vargamäe valvatud, sest kirjutagu Tammsaare mida tahes – Vargamäe saunarahvas elab üle kõik kurja maailma katsumused.

Ükskord saabub ka pärast kõige kurjemat talve alati suvi ja eestlased kogunevad Vargamäele, et nutta ja naerda Vargamäe vägevate üle.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.45

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 75 eurot 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 30.juulil 2026

Sel suvel mängib teater Nuutrum Tammsaare Muuseumis Vargamäel etendust "Vargamäe valvur"

Sõidame ka teist korda neljapäeval seda etendust vaatama.

Toimumiskoht: A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Autor Urmas Lennuk (Rakvere Teater)

Lavastaja Vallo Kirs (Ugala)

Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Jane Napp, Märten Matsu

(Rakvere Teater) ja Rait Õunapuu (Ugala)

Sauna Madis on surnud ja Vargamäe valvekorra võtab üle tema naine.

Vargamäel pole aga naisi kunagi armastatud. Nõnda leiab õbluke Saunanaine end lepitamast Jussi ja Marit, igavest sulast Matut, Oru Joosepit ja peretütar Liisut, kelle isa meeltesegaduses kodust välja ajab. Lisaks Vargamäe lepitamisele peab vaene Saunanaine tegelema kõige

muu kõrvalt veel ka Madise matustega.

Vargamäe valvur on vaade Vargamäe elule saunarahva poolt vaadatuna.

Vägevate Vargamäelaste võitlused ei paista sauna poolt vaadates alati just kõige väärikamate ja võimsamatena. Tammsaare poolt peegeldatud tõde ja õigus paistab sauna poolt vaadates sageli hoopis hõre ja hooplev nagu Setu eidekese võitlus hambutus suus ringi veerleva hernega. Siiski saavad kraavid kaevatud, Madis taevasele teele saadetud ja Vargamäe valvatud, sest kirjutagu Tammsaare mida tahes – Vargamäe saunarahvas

elab üle kõik kurja maailma katsumused.

Ükskord saabub ka pärast kõige kurjemat talve alati suvi ja eestlased

kogunevad Vargamäele, et nutta ja naerda Vargamäe vägevate üle.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.45

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 75 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Esmaspäeval 03.augustil 2026

Sõidame Kernu mõisa, kus sel suvel mängitakse kultuuriloolist etendust "Hõbe".

Suure huvi tõttu sõidame ka esmaspäeval seda etendust vaatama.

"Hõbe“ põhineb kolme suure Eesti naise elulool. Need on helilooja Miina Härma, luuletaja Anna Haava ja laulja Aino Tamm. Lavastus küsib, et kui nende naiste looming oli kuldaväärt, siis miks sai neile osaks vaid hõbe? Ja mis juhtub, kui on soov ületada kõik piirid ja kutsuda ülemaks just hõbevara?

Suvelavastus „Hõbe“ jutustab hingemineva loo iseseisvuspüüdlusest, õigusest oma keelele, kultuurile, loole ja laulule.

Idee autor KARMEN MAI KARUS. Kaasamõtlejad HELO KAPLINSKI ja IRIS VIRU. Autor PIRET JAAKS. Lavastaja ELINA PÄHKLIMÄGI. Kunstnik IIR HERMELIIN. Muusikaline kujundaja TOBIAS TAMMEARU. Valguskunstnik PRIIDU ADLAS (Eesti Draamateater). Produtsent KAREN ADLER. Laval MARIA ANNUS (Rahvusteater Vanemuine), JUULI LILL (Rahvusooper Estonia), RIINA MAIDRE ja AARNE SORO (Ugala Teater).

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15

Tagasi Tallinnas kell 22.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 59 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei osta me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!