Laupäeval 05.aprillil 2025

Atla mõis on Eesti üks vanimaid mõisaid. Atla mõisa kohta on allikates esmamärgitud 1241.a., mil taani mungad käisid kuninga Waldemar II poolt allutatud alasid ristiusustamas.

Paregune omanik Raivi Juks ostis mõisa 1997.a. lagunenuna. Täna aga kasutab omanik peahoonet pere elumajana, vanas viljaaidas on Mõisakeraamika pood, kohvik ja Piparkoogi Kuningriik, endises rehis Mõisakeraamika tehas. Taastatud on parkmets, jääkelder, saekaater ja moonakatemaja. 

Sõidamegi Atlasse, kus meid ootavad mõisaproua Kristel Luige ja mõisahärra Raivi Juks. Külastame härrastemaja, keraamikakoda, mõisapoodi ja meie jaoks on avatud kohvik.

Atlast sõidame koos mõisaproua Kristel Luigega Raplasse, kus Keskraamatukogu saalis avati sel nädalal Kristel Luige meremaalide näitus Jalutuskäik rannal.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00, tagasi Tallinnas  kell 16.00

Sõidu hind koos mõisaekskursioonide ja näituse külastamisega 30 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.




PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 06.aprillil 2025

Pühapäeval sõidame avastusretkele "Sindi lood", mis toimub juba teist korda. 

Avastusretkel “Sindi lood” käigus saame osa Sindi värvikast minevikust, olevikust ja tulevikust. Tänavune retk viib meid avastama Sindi linnatänavaid, raudteega seotud hooneid ja hiljuti valminud Kõrsa raba matkarada.

Selle aasta fookus – Sindi raudtee

Lisaks kalevivabrikule on Sindi linna arengus olnud tähtis roll raudteel. Seekordne avastusretk keskendubki raudteega seotud lugudele. Saame külastada ajaloolist raudteekompleksi, sealhulgas endist jaamahoonet ja selle kõrval asuvaid raudteetööliste kortermaju. Osaleme juhendatud tuuridel ajaloolistel linnatänavatel ja tutvuda uhiuue õpperajaga Kõrsa rabas. Saame tuttavaks Sindi linna mitmekülgse kujunemislooga ja lisaks raudteejaamale külastada kohalikku kirikut, kooli, endist kalevivabrikut ja sauna, mis on olnud lahutamatu osa Sindi elanike igapäevaelust ja linna arengust.

6. aprillil saadbSindis sõita ka päris ehtsa rongiga! Külastuspäevaks pannakse käiku rongiliin, mis viib mugavalt ühest punktist teise. 

Külastuspäeval on Sindis avatud ka kohvikud ja söögikohad, kus saab  einestada või head-paremat teele kaasa võtta. Päeva lõpetab ansambli Mustad Kolonelid etteaste Sindi seltsimajas kell 16.00.

Avastusretk “Sindi lood” on suurepärane võimalus tutvuda Sindi ajaloo, arhitektuuripärlite ja loodusrikkusega.

Teel Sinti külastame Eesti suurimat alpakafarmi Ares. Alpakasid, laamasid ja guanakosid tutvustab farmi perenaine  Kaja Varmison.  

Avatud on kohvik ja käsitööpood.

Retke juhib Sindis sündinud geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 9.30, tagasi Tallinnas  kell 19.30.

Sõidu hind 40 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.




PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30.
 

Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab juhib dendroloog ja  parkide hea tundja Olev Abner.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.

Tagasi Haapsalus kell 22.00

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.  

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

Reede 16.05.2025 - Pühapäev 18.05.2025

Kolmepäevane retk mai keskel arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderi ja ajaloolase Merike Ivaskiga Kirde-Leetu 16. mai – 18. mai 2025. Kutsume teid mai keskel avastama teistsugust Leedut, kui tavalisetel reisimarsruutidel. Meie sihtmärgiks on looduskaunis Kirde-Leedu, mis on kuulus oma järvede ja puhkekohtade poolest. Saame teada, et Ignalina aatomielektrijaam ei asugi Ignalinas vaid hoopis nõukogudeaegses „ideaallinnas Sniečkuses“ ehk tänases Visaginases.
Tutvume aatomitööstuslinnaga ja heidame pilgu elektrijaamale. Külastame ka elektrijaamale nime andnud Ignalinat. Sõidame läbi Aukšaitise rahvuspargi ning järgmisel päeval käime kahe Leedu aadlisuguvõsa – Giedraičiaide ja Radvilaste jälgedel. Esimene neist on andnud Leedule neli piiskopi, üle saja vaimuliku ning ühe pühaku, kelle reliikviaga saame tutvuda Videniškise kirikus. Külastame ka kiriku kõrval asunud endist kloostrit, kus on kirjutatud esimene leedukeelne raamat, mida ka näeme. Teine, Radvilaste suguvõsa, on samuti värvikas. Räägime Leedu kõige tuntumast armastusloost ehk Leedu suurvürstitari ja Poola kuninganna Barbora Radvilaitė armastuslugu oma abikaasa Sigismund Augustiga, kes oli Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita ehk Mõlema Rahva Respublika kuningaks. Dubingiais olles kirjutas Barbora 8 kirja oma mehele, mis annavad tänapäevalgi inspiratsiooni erinevaks loominguks. Külastame Dubingiaid, vaatame kõige pikemat puusilda üle Leedu kõige pikema järve ning tutvume Dubingiai modernse kirikuga.

Õhtud ja mõlemad ööd oleme Vilniuses. Laupäeval on ka muuseumide öö, kus muuseumid on hiliste õhtutundideni avatud ja sissepääs tasuta.

Retke juhivad ajaloolased Madis Tuuder ja Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30.


Sõidu hind 240  eurot 

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 24. mai 

Vabandame, kohad on täis 

Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.

Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.

ˇˇˇˇ

Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.

Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid. 

Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud

Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.

Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.

Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.

Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!

Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.

Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Meil saab olema

•  Päev täis killukesi Kihnu kultuurist

•  Rõõmsad inimesed

•  Kuhjaga kõlavat kihnu keelt

•  Lillelõhnaline saare elu

•  VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama

Vabandame, kohad on täis

Teisipäeval 03.juuni 2025

Sõidame esietendusele .

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES

Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe

KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:

See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab  midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 04.juuni 2025

Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 12.juuni 2025

Sõidame Pärnumaale Pikaverre Urmas Lennuki etendust "Metsavenna pruudi lugu" vaatama.

Metsavenna pruudi lugu mängivad:

Terje Pennie (Ugalast), Jaune Kimmel (Rakvere Teatrist) ja Agur Seim.

Kirjutab ja lavastab Urmas Lennuk.

Kunstnik on Riina Vanhanen.

Helikunstnik Feliks Kütt (Endlast).

Valguskunstnik Märt Sell.

Selle lavastuse lugu sai tegelikult alguse 2022. aasta suvel, mil Pikaveres mängiti Raivo Trassi viimast lavastust “Ai, velled”. Just siis tuli näitetrupi juurde üks kohalik proua, kes ütles, et lavastuse sotsiaalmeediafotol olnud kolletanud vihuleht, millel Hirmsa Antsu enda käega kirjutet lauluread, on pärit tema sugulase Hilka päevikust.

Hilka, Pikavere kandi neiu, kes sai teise ilmasõja lõpukevadel 14 aastat vanaks, oli olnud pühendunud päevikupidaja. Aastaid. Vanuigi oli ta oma noorepõlve päevaraamatud veel kenasti ühtmoodi kladedesse ümber kirjutanud. Ja needsamad kladed proua Ülle meile lugeda tõigi.

Ning just needsamad päevaraamatud andsidki Urmas Lennukile inspiratsiooni uue näidendi kirjutamiseks. Selle, mis kannab nüüd nime “Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu”. Aga võiks kanda ka nime “Praegu ja siin”, sest selles loos ristuvad ajad ja lood. Ajalugu ja elulood. Eesti riigi lugu ja eesti inimese lugu. Valikud, mis näivad ilmvõimatud, aga olid ainuvõimalikud. Selles ajas, praegu ja siin.

Karl Ristikivi. Luulekogust “Inimese teekond”:

“Sing me a song of a lad that is gone,
say, could that lad be I?

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu,
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu… Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 52 eurot.

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15.
Tagasi Tallinnas  kell 23.40


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!