Pühapäeval 29.septembril 2024
Vabandame, kohad on täis
Looduses on esimesi sügisvärve ning sõidame koos parkide uurija Olev Abneriga Harjumaa ja ajaloolise Läänemaa mõisaparke avastama.
Retkel külastame mitme erineva saatuse ja hooldusega mõisaparki.
Laitse mõisa vabakujuline, kuid peahoone ümbruses siiski mõnede korrapäraste elementidega, park sai praeguse planeeringu 19. sajandi lõpus, kui ehitati Vasalemma marmorist uus neogooti stiilis peahoone ja tehti parki palju juurdeistutusi. Mõisa tolleaegne omanik Woldemar von Uexküll oli Eesti üks silmapaistvaim babtistliku liikumise eestvedajaist, kes lasi isegi viinaköögi ümber ehitada palvemajaks.
Park on ürituste- ja söögikoha pargina järjepidevas hoolduses.
Suur Munalaskme mõisa park on vabakujuline ja varem on pargi kujunduses tähtsad olnud Munalaskme ojale paisutatud tiigid.
Tänapäeval on kasutuses vaid pargi põhjapoolne osa ja lõunapoolses osas omandab park järjest enam salulehtmetsa ilmet. Mõisa peahoone on seni kasutuseta ja laguneb.
Matsalu mõisa park rajati 18. sajandi lõpus regulaarpargina, kuid tänapäevaks on park vabakujunduslik. Peahoone taga kasvab jäme harilik pöök, kes võistleb koos Kuressaare lossihoovi pöögiga Eesti kõige jämedama pöögi tiitlile. Peahoone seisab kasutuseta, kuid hoone ümbrust niidetakse.
Lihula mõisa park hõlmab kunagise Lihula linnuse, mistõttu pargi reljeef on mitmekesine ning pargi hulka kuuluvad ka vallikraavi tekkinud tiigid. Vallidelt avanevad vaated kaugele üle tasase maastiku. Park on heas hoolduses.
Lihula Vabadussõja mälestusmärgi park on tuntud ka nimede all Lihula Tohtri park, Lihula rahvapark ja Lihula linnapark. Lihula Vabadussõja mälestussamba park kujunes kunagisele kogukonna karjamaale, mis hiljem kuulus Lihula rüütlimõisale ning sai praegusega sarnase kujunduse 1935. a., kui pargi keskossa paigutati Eesti vabadussõjas langenute mälestusmärk. Parki hoitakse hästi korras.
Virtsu mõisa hooned on ehitatud ja park rajatud kunagisele Virtsu saarele 18. sajandi lõpus. Suur hulk hooneid, kaasa arvatud puidust peahoone, hävis Esimese maailmasõja ajal. Park kannatas Teises maailmasõjas ja suur osa puistust on hakanud kasvama pärast Teist maailmasõda. Kunagisest uhkusest annab märku väravaehitis ja taastatud teedevõrk. Enamus pargist on niidetav.
Puhtu mõis oli Virtsu mõisa karjamõis Puhtu laiul. Oma esmase funktsioonile lisaks sai 19. sajandil Puhtu mõisast puhkekoht. Puhtu on seotud von Keyserligide perekonnaga ning Puhtu viimaseks omanikuks oli loodusteadlane ja tuntud filosoof Hermann von Keyserling. Park paistab silma mälestussammaste ohtrusega. Pargi puistu on tänapäevaks omandanud salumetsa ilme. Puhtu rannaniite hooldatakse järjepidevalt.
Lõunat saab süüa Lihula Kultuurikeskuse kohvikus. Lihulas saab näha ka Matsalu Loodusfilmide Festivali programmis olevaid Loodusfoto näitusi.
Buss väljub Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2 eest kell 9.00 . Tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind 35 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine, palun lisada telefoninumbri, saadame kinnituse ja arve. Info telefonil 5647 6297 Jaan Riis.
Arved palun tasuda tähtajaks.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
