Liigu edasi põhisisu juurde

Päevakorral

  • Retk Madis Tuuderiga Vilniusesse Valgusfestivalile ja Kaunasesse Mikalojus Konstantinas Čiurlionise 150.juubeliaastat tähistama

    24.01.2025

    Reede, 24. jaanuar – pühapäev 26. jaanuar

    Sõidame kolmepäevasele retkele Leetu Vilniuse Valgusfestivalile millega tähistatakse Vilniuse 702.sünnipäeva ning Kaunasesse. Retke juhtideks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder ja kultuuriloolane Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus.

    Aastal 1323 saatis valitseja Gediminas ühe oma kuulsatest kirjadest ja  asetas Vilniuse jäädavalt kaardile. See kiri läks teele 25.jaanuaril ja seda päeva peetakse Vilniuse sünnipäevaks. Vilniuse sünnipäeva tähistatakse uhke Valgusfestivaliga. Vilniuse vanalinn on muudetud kaasaegsete valgusinstallatsioonidega väga kauniks. Õhtune linn on rahvarohke ja uhke. Kõik jalutavad tänavatel ja naudivad kaunist valgusemängu. Seda imelist valgusemängu saame nautida ka oma hotelli akendest. Ööbime hotellis Panorama, mis asub 200 m kaugusel vanalinna väravatest.

    Imelist valgusemängu saame nautida nii reede kui ka laupäeva õhtul. Saab külastada kohvikuid ja nautida Leedu rahvustoite. Reedel sõidame läbi Riia otse Vilniusesse. Hilisel pärastlõunal külastame Akropolise kaubanduskeskust kus saame keha kinnitada ja teha esimesed sisseostud külakostiks koju. Pärast majutamist hotellis läheme üheskoos nautima valgusfestivali ja tutvuma vanalinnaga. Laupäeval pärast hommikusööki sõidame kõigi soovijatega Gariunai turule.See on Leedu suurim turg ja sealt on võimalik osta soodsate hindadega  kõike vajalikku.

    Seejärel külastame Vilniuse teletorni, mille juures toimusid 1991.aastal Nõukogude Liidu lagunemise käigus traagilised sündmused. Vilniuse kesk- ja vanalinnas külastame Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirikut, mida peetakse üheks kaunimaks katoliku kirikuks maailmas; hiljuti pea nullist üles ehitatud Leedu suurvürstide paleed, mis oli 17. sajandi alguseni Leedu riigivõimu keskus ning Läänemerest Musta mereni ulatuva riigi võimusümbol; uudistame Ida- ja Põhja-Euroopa ühe vanema ülikooli – Vilniuse Ülikooli – ajaloolist hoonekompleksi.

    Muidugi ei puudu ka jalutuskäik Vilniuse barokse vanalinna maalilistel tänavatel, kus tee peale jääb arvukalt huvitavaid objekte ja kohti, sh traagilise saatusega juudi kvartal, presidendiloss, raekoda jpm.
    Külastame ka omanäolist linnaosa Užupist. Tegemist on Vilniuse ühe vanema  ajaloolise eeslinnaga, mille kogukond kuulutas 1998. aastal sõltumatuks vabariigiks – nn Užupise Vabariik. Boheemliku auraga Leedu Montmartreks peetavas linnaosas on arvukalt põnevaid kohvikuid ja restorane.

    Lisaks vaatleme ka Vilniuse nõukogudeaegseid paneelelamutega hoonestatud mikrorajoone, mis olid toonases Nõukogude Liidus arhitektuurselt ja planeeringuliselt ühed kvaliteetsemad ja mis andsid silmad ette nii Tallinna kui Riia analoogsetele elamurajoonidele. Lisaks heidame pilgu ka Vilniuse nüüdisaegsele üsna kirevale, kuid samas esinduslikule arhitektuurile. Õhtul saab taas osaleda Valgusfestivali üritustel linnas.
    Pühapäeval peale hommikusööki sõidame Kaunasesse. Kaunases teeme jalutuskäigu vanalinnas ja tutvume arhitektuurselt mitmekihilise ja põneva kesklinnaga, kus näeme ka II maailmasõja eel, kui Kaunas oli Leedu (ajutine) pealinn, rajatud esinduslikke elu- ja administratiivhooneid. Kaunase sõdadevaheline arhitektuur on omanäoline ja kujutab endast olulist ja jõulist osa Baltimaade toonasest ehituskunstist. Kaunase 1930. aastate funktsionalistlik arhitektuur tähelepanu äratanud ka mujal maailmas. Külastame ka Čiurlionise nimelist Riiklikku Kunstimuuseumi, mis on oma nime saanud kunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise järgi. Teda peetakse professionaalse Leedu muusika rajajaks ning kõigi aegade üheks nimekamaks Leedu kunstnikuks. Muuseumis on väljapanek kunstniku maalidest, hiljuti avati tema töödest ka uus heliteosega kujundatud näitus.

    Pärast lõunat alustame teekonda läbi Riia kodu poole.

    Arhitektuuri ja kultuuriretke Vilniusesse ja Kaunasesse juhivad ning Leedu ajalugu ja tänapäeva tutvustavad arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder ja kultuuriloolane Merike Ivask.

    Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel 24.01.2025 kell 6.30, tagasi Tallinnas pühapäeval 26.01.2025 kell 23.30

    Sõidu hind 240 eurot. Hinna sees hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid, Leedu Rahvusmuuseumi ja Kaunase Kunstimuuseumi piletid.

    Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

    Saadame kinnituse ja arve.

    PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

  • Retk Jelgava jääskulptuuride festivalile ja Zemgale mõisaid vaatama

    08.02.2025



    Laupäeval 08.veebruar 2025


    Baltimaade suurim, Jelgava jääskulptuuride festival toimub juba 26. korda. Selleks rajatakse kunagisse Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigiv bpealinna Jelgava (Miitavi) kesklinna Lielupe jõe äärde jääskulptuuride park. Neid imetlusväärseid skulptuure loovad rahvusvahelised meistrid paljudest riikidest.

    Igal aastal on jääskulptuuride festival pühendatud mingile kindlale teemale. Sel aastal on festivali pealkirjaks „Universumi lugu“. Lisaks toimuvad festivali raames muusikaüritused ja kontserdid ning muud tegevused. Omaette elamuse saab pimedas, kui jääskulptuurid ärkavad ellu muusika- ja valgusetenduse saatel.

    Zemgale on ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis. Zemgale asub Väina jõest lõuna pool vastu Leedu piiri. 13. sajandi vallutuste järel kuulus vana Liivimaa alates 1561. aastast Kuramaa hertsogiriigi koosseisu. Aastatel 1596–1617 oli isegi iseseisev Zemgale hertsogiriik, 1795–1917 aga Vene impeeriumi Kuramaa kubermangu idapoolne osa. Ajaloolist piirkonda asustasid alates 2. sajandist balti rahvas semgalid. Semgalite tähtsaimad keskused olid Mežotne ja Tērvete. Umbes 16.–17. sajandil semgalid assimileerusid ja kadusid ajaloo areenilt, moodustades koos latgalite, kurelaste ja liivlastega läti rahva.

    Lisaks Jelgava jääskulptuuride festivali nautimisele teeme väikese ringkäigu Zemgales ja vaatame mõnda ajalooliselt kuulsusrikast mõisakompleksi, mis jäävad marsruudile Jelgava-Tērvete-Eleja-Jelgava.

    Zaļenieki (Zala) mõisa jahiloss on Kuramaa hertsogiriigi 18. sajandi ainulaadne arhitektuurinäide, kuna hoone on suhteliselt hästi säilinud, ei ole tormiliste ajaloosündmuste käigus sõdades põlenud ega purustatud. Praegu asub lossis Zaļenieki kutsehariduskool. Mõisa ansambli lahutamatu osa on park, mille looduslik reljeef ja veehoidlad moodustavad romantilise maastiku.

    Peahoone ehitamine algas 1768. aastal, kui mõisa omanikuks oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja Ernst Johann von Biron. Biron oli sündinud Kuramaal väikeaadliku peres, kuid sai ajapikku mõjuvõimsaks meheks – ta oli Venemaa keisrinna Anna Ivanova armuke juba enne tema troonile tõusmist. Biron on tuntud kui suurejooneliste Jelgava ja Rundale losside rajaja. Biron tellis arhitekt Bartolomeo Rastrellilt peahoone projekti, arhitekti surma tõttu jäi see aga lõpetamata. 1768. aastal alanud ehitustööd lõppesid 1775. aastal, tööde lõpetamist juhatas Rastrelli assistent, taanlasest arhitekt Severin Jensen. Rastrelli mõjul on mõisa juures siiski märgata veel paljusid barokseid elemente. Loss olevat olnud hertsogi ja tema poja lemmikjahiresidents.

    Lielvircava mõisa härrastemaja on ehitatud aastatel 1803–1808. Klopmannide perekond valitses mõisa 400 aastat. 1829. aastal läks mõis Hahnide perekonna valdusse, kes valitsesid seal kuni Läti Vabariigi tekkimiseni. 19. sajandi keskel ehitati mõisahoone klassitsistlikus stiilis ümber, kasutades vanast härrastemajast pärit mitmesuguseid sisustusdetaile. Alates 1924. aastast tegutseb mõisas kool. Härrastemajas tehti aastatel 2013–2020 tähelepanuväärseid restaureerimistöid.

    Klopmannide suguvõsa järeltulija Georg Peter Baron von Klopmann annetas väljapaneku koostamiseks 19. sajandi mõisamööblit ja majapidamistarbeid. Georg Peter Baron von Klopmanni annetus on ajalooliselt oluline mitte ainult Läti, vaid ka kogu Läänemere piirkonna jaoks, sest sellises mahus ajalooliselt väärtuslikke esemeid ei ole varem üheski kultuuriloolises paigas hoiule võetud.

    Igal aastal korraldatakse mõisas mitmesuguseid üritusi ja ajaloolisi' vaatemänge, mille raames kujutatakse möödunud aegu ja sündmusi.

    Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


    Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



    Sõidu hind koos festivalipiletiga 69 eurot

    Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

    Saadame kinnituse ja arve.


    PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!