Neljapäeval 13.märts 2025

Märtsis tuleb Endla Teatris lavale uus etendus "Salemi nõiad".

Lavastaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Autor: Arthur Miller

Tõlkija: Virve Aruoja

Kunstnik ja muusikaline kujundaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Kostüümikunstnik :Triinu Pungits

Valguskunstnik: Margus Vaigur



Osades: Fatme Helge Leevald, Saara Nüganen, Ireen Kennik, Liis Karpov,

Carmen Mikiver, Kadri Rämmeld, Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Ago Anderson,

Sander Rebane, Enn Keerd, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet




"Salemi nõiad"

Ameerikas Massachusetsis asuv Salem on väikene linnake, kuid kired, ebaõiglus ja ahastus on siin kõike muud kui väikesed. Väike ei ole ka siinsete inimeste uhkus ja hulljulgus oma riivatud au kaitsmisel.
Pealtnäha lihtne olukord kasvab pimeda kambahüsteeria tagajärjel laviiniks, mille peatamine osutub võimatuks. Toimuv seab kahtluse alla ning pöörab pea peale arusaamad õiglusest ja seadusest, võimust, ustavusest, aususest, armastusest ja süüst. Majad jäävad inimestest tühjaks, lootus kipub ahtaks jääma, igal pool luurab hirm, et järgmisena keegi just sinu peale näpuga näitab, ja see su elu lõpetab.
Päike aga tõuseb ikka ja paistab kõigi inimeste peale ühtmoodi ...

„Salemi nõiad“ (The Crucible) on ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri (1915-2005) 1953. aastal kirjutatud draama, allegooria ja kriitika erinevatel aegadel toimunud „nõiajahtidele“. Näidendi aluseks võetud 1690. aastail Salemis toimunud nõiaprotsessid olidki just nii lootusetud ja hirmutavad nagu nad näidendis paistavad. Ent massihüsteeria ja teistsuguste seisukohtade või eluviiside hukkamõistmine ja sildistamine ei ole inimeste hulgast tänapäevani kuskile kadunud.


Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30 tagasi Tallinnas  kell 23.30


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
 

Laupäeval 29.märtsil 2025

Sõidame teatriretkele Lätti, Viljandi sõpruslinna Valmierasse menukat komöödiat Cosmopolitan vaatama.

Lavastaja ja dramaturg

Andres Noormets

Kunstnik

Valters Kristbergs

Kostüümikunstnikud

Maarja Viiding ja Ilze Vītoliņa

Videokujundajad

Taavi Varm ja Margo Siimon

Muusikalised kujundajad

Peeter Konovalov ja Andres Noormets

Valguskujundaja

Lauris Johansons

Tõlkijad

Jaanus Johanson, Alden Kirss ja Oleg Titov

Mängivad

Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons (Valmiera teater), Ieva Puķe (Valmiera teater), Jaanus Johanson (Valmiera teater), Klinta Reinholde (Valmiera teater), Krišjānis Salmiņš (Valmiera teater), Martin Mill, Oleg Titov ja Terje Pennie


Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.


Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised
ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Valmieras anname vaba aega lõunatamiseks ja linnaga tutvumiseks ning külastame ka Valmieramuiža tehasepoodi.

Teatriretke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Pass või ID kaart kaasa.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30.
 

Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 03. mai 2025

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab juhib dendroloog ja  parkide hea tundja Olev Abner.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.

Tagasi Haapsalus kell 22.00

Sõidu hind 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.  

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

Laupäeval 24. mai

Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.

Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.

ˇˇˇˇ

Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.

Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid. 

Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud

Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.

Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.

Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.

Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!

Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.

Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Meil saab olema

•  Päev täis killukesi Kihnu kultuurist

•  Rõõmsad inimesed

•  Kuhjaga kõlavat kihnu keelt

•  Lillelõhnaline saare elu

•  VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama

Vabandame, kohad on täis

Teisipäeval 03.juuni 2025

Sõidame esietendusele .

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES

Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe

KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:

See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab  midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 04.juuni 2025

Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 12.juuni 2025

Sõidame Pärnumaale Pikaverre Urmas Lennuki etendust "Metsavenna pruudi lugu" vaatama.

Metsavenna pruudi lugu mängivad:

Terje Pennie (Ugalast), Jaune Kimmel (Rakvere Teatrist) ja Agur Seim.

Kirjutab ja lavastab Urmas Lennuk.

Kunstnik on Riina Vanhanen.

Helikunstnik Feliks Kütt (Endlast).

Valguskunstnik Märt Sell.

Selle lavastuse lugu sai tegelikult alguse 2022. aasta suvel, mil Pikaveres mängiti Raivo Trassi viimast lavastust “Ai, velled”. Just siis tuli näitetrupi juurde üks kohalik proua, kes ütles, et lavastuse sotsiaalmeediafotol olnud kolletanud vihuleht, millel Hirmsa Antsu enda käega kirjutet lauluread, on pärit tema sugulase Hilka päevikust.

Hilka, Pikavere kandi neiu, kes sai teise ilmasõja lõpukevadel 14 aastat vanaks, oli olnud pühendunud päevikupidaja. Aastaid. Vanuigi oli ta oma noorepõlve päevaraamatud veel kenasti ühtmoodi kladedesse ümber kirjutanud. Ja needsamad kladed proua Ülle meile lugeda tõigi.

Ning just needsamad päevaraamatud andsidki Urmas Lennukile inspiratsiooni uue näidendi kirjutamiseks. Selle, mis kannab nüüd nime “Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu”. Aga võiks kanda ka nime “Praegu ja siin”, sest selles loos ristuvad ajad ja lood. Ajalugu ja elulood. Eesti riigi lugu ja eesti inimese lugu. Valikud, mis näivad ilmvõimatud, aga olid ainuvõimalikud. Selles ajas, praegu ja siin.

Karl Ristikivi. Luulekogust “Inimese teekond”:

“Sing me a song of a lad that is gone,
say, could that lad be I?

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu,
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu… Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 52 eurot.

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15.
Tagasi Tallinnas  kell 23.40


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

20.juuni 2025 -  24. juuni 2025

Kutsume teid Jaanipäeva ajal Poola kauneid maastikke ja linnu avastama. 
Meie sihtkohtadeks on Ida-Preisimaa ning rikka ajalooga kaunid linnad Gdansk ja Łódź. Retkejuhiks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder kellega koos me täpset retkekava veel koostame. Anname varakult teada, et oskaksite oma suve planeerida. 
Alustame eelregistreerimisega Poola retkele. 

Palun saata oma soov retkel osalemiseks meilile retked@looduseomnibuss.ee Peagi saadame huvilistele täpsemat infot retke kohta, et oma otsus teha.
Lisainfo Jaan Riis 56 47 62 97

 Neljapäeval 17.juulil 2025

Sõidame kuurortlinna Haapsallu, kus sel suvel mängitakse etendust "Viimane vana suvi"

Autor: Andra Teede
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Hanna Allsaar

Osades: Helgi Sallo, Karmel Mäesalu, Maria Teresa Kalmet, Harry Kõrvits, Lauri Liiv, Mark
Erik Savi ja teised.

See ajaloofaktidel põhinev romantiline komöödia, mille tegevus leiab aset aastatel 1938-1941, jutustab ühest väikesest kuurortlinnast ja selle värvikatest inimestest sibist primadonnadeni.

Näidendina ühtaegu naljakas ja nukker. Mängus on armastus, kaotus, keerulised suhted,
valusad mälestused. Kõigil tegelastel on siin oma saladus, mis koorub päevavalgele tasapisi ja hakkab määrama nende otsuseid ja saatust. Nii mõnigi küsimus saab vastuse, aga on midagi, mis jääb alati mõistmatuks, nagu elus ikka.

Haapsalu kuurordi teenindamiseks eelmise sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma
salapäraselt suurejoonelise puitpitsilise jaamahoonega ootab teid auruveduri huike saatel
meeleolukale ajarännakule. Siit on voolanud linna suvitajaid ja pidulisi ning lootusrikkaid tõbiseid, kes arvasid, et mudaravi on lõplik lahendus nende elulistele probleemidele. Ajaloo pöördelistel aastatel on siin keerelnud sündmused, mis on mõjutanud iga eestlase elu. Siit on põgenetud paatidega Rootsi ja saadetud loomavagunitega Siberisse.

Avatud on kohvik. Enne etendust saab külastada ajaloolises vaksalis asuvat Raudtee- ja sidemuuseumi.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30, tagasi Tallinnas  kell 23.00

Sõidu hind koos teatripiletiga mille sees on ka muuseumi külastus 63 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!