Laupäeval 01.veebruaril 2025 

Vabandame, kohad on täis 

 

Sõidame koos Marju Kõivupuuga Eesti Raamatu Aasta algusele pühendatud kirjanduspeole Aravetel.

Kirjanduslikul oaasil esinevad Aravete kultuurimajas Jaan Pehk, Ave Taavet, Vladislav Koržets, Marju Kõivupuu. Piibe teatri lõbus luulemäng Suumani Sassi elust ja loomingust „Kuulus on kummaline“.

Vestluspaneel 48. A. H. Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia nominentidega ja preemia laureaadi väljakuulutamine. Vestlusi kirjanikega juhib Villu Kangur.
 Raamatulaat ja kohvik.

Päeva alustame Järva-Madiselt kust sõidame Vargamäele. Vargamäel külastame A.H.Tammsaare muuseumi. Soovijatel võimalus teha kaasa 45.Tammsaare rahvamatk. Retkelistele pakutakse Vargamäel pirukat ja teed. Järva-Madisel sooja suppi.


Retke juhib ja Eesti kirjanduslugu ja Vargamäe muuseumit tutvustab kultuuriloolane Marju Kõivupuu.



Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 9.00 tagasi Tallinnas  kell 18.00

Sõidu hind koos muuseumi külastuse, pirukate, tee ja supiga 35 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 02.veebruaril 2025
 

Pühapäevast retke juhivad Jaan Riis ja Aivar Simson.
Veedame päeva kauni kunsti ja looduse keskel Lahemaal ja Kloostrimetsas. Sõidame Tammispeale külla skulptor Seaküla Simsonile, et näha ja kuulda kuidas sünnib kaunis ja vaimukas kunst. Vaatame skulptuure ja tema koduaias asuvat Eesti kõrgeimat Tammispea hiidrahnu. Pühapäeval on avatud viimast päeva Tallinna Botaanikaaia Palmimajas Skulptor Aivar Simsoni ehk Seaküla Simsoni juubelile pühendatud pronksskulptuuride näitus „65 X Simson von Seakyl“.

Botaanikaaia Palmisaalis esitletakse 65 taimeskulptuuri. Oma seekordsetes töödes on skulptor saanud inspiratsiooni otse loodusest ja Eesti kultuurist, olles pöördunud nii meie moodsa maailma kui ka rahvapärase keelepruugi ja komberuumi poole.

“Üldiselt olengi ma laialt tuntud loodusvaatlejana, ning seekord tahaks oma loodusvaatluste tulemusi põhjalikumalt esitleda,” iseloomustab kunstnik botaanikaaia väljapanekut.


Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik leiab, et Simsoni loodusvaatluste tulemused on väga hästi õnnestunud. „Selleks, et loodust usutavalt kujutada ja selle variatsioone ning teemaarendusi haaravalt edasi anda, peab olema erakordselt hea loodustunnetus. See on Simsonil kahtlemata olemas,“ ütles Mettik.

On veerohke aeg. Teel Tammispeale külastame ka võimsat Jägala juga ning Tammispealt Kloostrimetsa sõites vaatame kaunist Vasaristi joastikku ja Nõmmeveski juga Valgejõel.

Botaanikaaia Palmimajas on avatud kohvik.

Retke juhivad Jaan Riis ja Aivar Simson.



Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 9.30 tagasi Tallinnas  kell 17.30

Sõidu hind koos Botaanikaaia piletiga 35 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.



PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 08.veebruar 2025


Baltimaade suurim, Jelgava jääskulptuuride festival toimub juba 26. korda. Selleks rajatakse kunagisse Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigiv bpealinna Jelgava (Miitavi) kesklinna Lielupe jõe äärde jääskulptuuride park. Neid imetlusväärseid skulptuure loovad rahvusvahelised meistrid paljudest riikidest.

Igal aastal on jääskulptuuride festival pühendatud mingile kindlale teemale. Sel aastal on festivali pealkirjaks „Universumi lugu“. Lisaks toimuvad festivali raames muusikaüritused ja kontserdid ning muud tegevused. Omaette elamuse saab pimedas, kui jääskulptuurid ärkavad ellu muusika- ja valgusetenduse saatel.

Zemgale on ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis. Zemgale asub Väina jõest lõuna pool vastu Leedu piiri. 13. sajandi vallutuste järel kuulus vana Liivimaa alates 1561. aastast Kuramaa hertsogiriigi koosseisu. Aastatel 1596–1617 oli isegi iseseisev Zemgale hertsogiriik, 1795–1917 aga Vene impeeriumi Kuramaa kubermangu idapoolne osa. Ajaloolist piirkonda asustasid alates 2. sajandist balti rahvas semgalid. Semgalite tähtsaimad keskused olid Mežotne ja Tērvete. Umbes 16.–17. sajandil semgalid assimileerusid ja kadusid ajaloo areenilt, moodustades koos latgalite, kurelaste ja liivlastega läti rahva.

Lisaks Jelgava jääskulptuuride festivali nautimisele teeme väikese ringkäigu Zemgales ja vaatame mõnda ajalooliselt kuulsusrikast mõisakompleksi, mis jäävad marsruudile Jelgava-Tērvete-Eleja-Jelgava.

Zaļenieki (Zala) mõisa jahiloss on Kuramaa hertsogiriigi 18. sajandi ainulaadne arhitektuurinäide, kuna hoone on suhteliselt hästi säilinud, ei ole tormiliste ajaloosündmuste käigus sõdades põlenud ega purustatud. Praegu asub lossis Zaļenieki kutsehariduskool. Mõisa ansambli lahutamatu osa on park, mille looduslik reljeef ja veehoidlad moodustavad romantilise maastiku.

Peahoone ehitamine algas 1768. aastal, kui mõisa omanikuks oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja Ernst Johann von Biron. Biron oli sündinud Kuramaal väikeaadliku peres, kuid sai ajapikku mõjuvõimsaks meheks – ta oli Venemaa keisrinna Anna Ivanova armuke juba enne tema troonile tõusmist. Biron on tuntud kui suurejooneliste Jelgava ja Rundale losside rajaja. Biron tellis arhitekt Bartolomeo Rastrellilt peahoone projekti, arhitekti surma tõttu jäi see aga lõpetamata. 1768. aastal alanud ehitustööd lõppesid 1775. aastal, tööde lõpetamist juhatas Rastrelli assistent, taanlasest arhitekt Severin Jensen. Rastrelli mõjul on mõisa juures siiski märgata veel paljusid barokseid elemente. Loss olevat olnud hertsogi ja tema poja lemmikjahiresidents.

Lielvircava mõisa härrastemaja on ehitatud aastatel 1803–1808. Klopmannide perekond valitses mõisa 400 aastat. 1829. aastal läks mõis Hahnide perekonna valdusse, kes valitsesid seal kuni Läti Vabariigi tekkimiseni. 19. sajandi keskel ehitati mõisahoone klassitsistlikus stiilis ümber, kasutades vanast härrastemajast pärit mitmesuguseid sisustusdetaile. Alates 1924. aastast tegutseb mõisas kool. Härrastemajas tehti aastatel 2013–2020 tähelepanuväärseid restaureerimistöid.

Klopmannide suguvõsa järeltulija Georg Peter Baron von Klopmann annetas väljapaneku koostamiseks 19. sajandi mõisamööblit ja majapidamistarbeid. Georg Peter Baron von Klopmanni annetus on ajalooliselt oluline mitte ainult Läti, vaid ka kogu Läänemere piirkonna jaoks, sest sellises mahus ajalooliselt väärtuslikke esemeid ei ole varem üheski kultuuriloolises paigas hoiule võetud.

Igal aastal korraldatakse mõisas mitmesuguseid üritusi ja ajaloolisi' vaatemänge, mille raames kujutatakse möödunud aegu ja sündmusi.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



Sõidu hind koos festivalipiletiga 69 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 22.02.2025 - esmaspäev 24.02.2025

Veebruari lõpus käib päike juba kõrgelt, meil on kolm vaba päeva ning sõidame koos arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderiga Kuramaad ja Väike-Leedut avastama.

Esimese päeva õhtuks jõuame Kuramaa sadamalinna Liepājasse. Teel külastame Kuldigat, kunagist Kuramaa hertsogiriigi pealinna. Kuldīgat kutsutakse ka Läti Veneetsiaks, kuna Alekšupīte jõgi voolab vanalinnas paljude majade seinte vahelt läbi. Linna üks kõige olulisemaid väärtusi on 13. sajandile iseloomulik ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.–19. sajandist pärit väljapaistvalt haruldane hoonestus, mõnikord on linna isegi nimetatud Baltimaade väikelinnade pärliks.

Ajaloolises keskuses on säilinud kitsaste tänavate ääres omapärased ühekorruselised majad, millel on keskel korsten ja punane kivikatus. Kuldīga vanalinn ja üle Venta jõe kulgev punastest tellistest kaarsild pretendeerisid kohale UNESCO kultuuripärandite nimekirjas. 2007. aastal pälvis Venta ürgorus asuv Kuldīga linn nimetuse „Euroopa turismi tippkoht 2007“. Ajalooline Kuldīga vanalinn on alates 2023. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimistu objekt. Linn on ka kuulus tänu Euroopa kõige laiemale Rumba joale Venta jõel. Joa laius on u 1–1,1 m ja kõrgus 1,8–2 m. Üle jõe kulgev 18. sajandi tööstusrevolutsiooni aegadest pärit 164 meetri pikkune tellissild on üks Euroopa pikimaid.
Liepāja (eesti keeles Liibavi) on rahvaarvult (67 000 elanikku) kolmas linn Lätis. Sadamalinn on surutud Läänemere ja Liepāja järve vahele, järve ühendab merega kanal.
Liepāja rand meenutab pigem California Venice Beachi kui Balti mere äärset randa.

Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn muljetavaldava ajalooga. See on jätnud jälje linna
arhitektuuripärandile ja miljööle. Vähesed teavad, et Riia kõrval leiab Lätis tähelepanuväärset juugendstiilis arhitektuuripärandit just Liepājast. Kuid Liepāja võib Riia kõrval uhkustada ka moodsa arhitektuuriga. Kontserdimaja „Lielais dzintars“ jääb kahtlemata meelde kõigile, kes linna külastavad.

Hoone merevaiguna hõõguvat oranži fassaadi saab nautida ka kontserdisaali sisemuses – tänu punasele klaasile värvib valgus sarnase tooniga ka hoone siseruumid. „Lielais dzintars“ ehk suur merevaik on noppinud loorbereid mitmetel arhitektuurikonkurssidel, pälvides ka Chicago Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi poolt välja antava rahvusvahelise  arhitektuuriauhinna. 19. sajandi lõpul oli Liepāja oluline tööstuslinn. 1890. aastal rajat Karosta linnaossa sõjasadam, mille juurde rajati sadamataristu ja kaitseks kindlustusi. Enne esimest maailmasõda sõitsid sealt Põhja-Ameerikasse liinilaevad. Liepājas kõrguvad mereväelastele mõeldud Püha Nikolai õigeusu katedraal, katoliku Püha Joosepi katedraal, Jaunliepāja luteri kirik ja mitmeid teisi pühakodasid.

Aastal 1899 avati Liepājas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev trammiliiklus. Seetõttu nimetatakse Liepājat ka Baltimaade trammiliikluse pealinnaks.

Teisel päeval suundume Lätist Leedusse Klaipedasse. Teel põikame kuulsasse kuurortlinna Palangasse ja möödume Kretingast. Seda Viljandi sõpruslinna kutsutakse ka Leedu Vatikaniks. Klaipėda (saksa keeles Memel) on rahvaarvult Leedu kolmas ja Baltimaade viies linn. Klaipėda asub Läänemere kaldal paigas, kus Dangė jõgi merre voolab. Memelit mainitakse Saksamaa hümnis „Das Lied der Deutschen“ saksakeelsete alade piiride kirjeldamisel kõige idapoolsema Saksa linnana, ühtlasi oli ta ka põhjapoolseim Saksa linn. Balti hõimud elasid Klaipeda piirkonnas juba 7. sajandil. 1251. aastal hõivas Saksa ordu Sambija poolsaare Klaipėda vastas ja rajas Klaipėda kohale kindluse, mida hakati nimetama Memeliks.

Memel kuulus Preisi kuningriigile ja oli Napoleoni sõdade ajal lühikest aega isegi Preisimaa ajutine pealinn. Esimese maailmasõja ajal vallutasid linna Venemaa keisririigi väed. Versailles rahulepinguga läks linn Prantsusmaa kontrolli alla, kuid 1923. aastal okupeerisid Leedu väed linna. Memel sai autonoomse staatuse Leedu koosseisus ja tema ametlikuks nimeks sai Klaipėda. Piirkonna enamuse moodustasid sakslased, kelle usaldamatust Leedu vastu süvendasid mitmed Leedu valitsuse sammud.

22. märtsil 1939 loovutas Leedu Klaipėda piirkonna Saksamaale pärast välisminister Joachim von Ribbentropi esitatud ultimaatumit. 23. märtsi varahommikul saabus linna Adolf Hitler, kes kõneles kohaliku teatri rõdult rahvale. Linna ametlikuks nimeks sai taas
Memel. Pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist teises maailmasõjas anti Klaipėda Leedule tagasi.

Klaipėdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. Kura säärel külastame meremuuseumi ja delfinaariumi ning käime kauni iseloomuliku arhitektuuriga vanas saksa kuurordis Juodkrantės ning imetleme Nida lähistel Kura sääre võimsaid liivaluiteid. Meremuuseumi kollektsioonis on üle 60 062 eksponaadi. See on Leedu kõige külastatavam muuseum (u pool miljonit külastajat aastas) ning ainukene koht Baltimaades, kus saab näha delfiine. Meremuuseum avas külastajatele uksed 1979. aastal, delfinaarium avati 1994. aastal ning on praeguseks värskelt renoveeritud. Delfinaariumi saali paigaldatud uus audio- ja videosüsteem muudab delfiinide show efektsemaks. Külastajad näevad nüüd delfiine ka vee all.

19. sajandi keskel sai Juodkrantėst kuurort, mis muutus populaarseks Preisimaal ja Saksamaal. Arengule aitas kaasa ka see, et sadama süvendamisel leiti merevaiku, mida hakati kaevandama. Kaevandamine lõpetati aastal 1890, selleks ajaks oli leitud 2250 tonni
merevaiku. Nida Kura säärel on kõige läänepoolsem Leedu asula. Nida ümbruses on mitmed suured liivaluited, millest kõrgeim 67 m. Omal ajal puhkasid seal Thomas Mann, Jean-Paul Sartre jt. Tuule, meresetete ja lainete tööna sai Kura säär oma praeguse kuju umbes 4000 aastat tagasi. Kura säär on ligi 100 km pikkune ja kõige laiemas kohas vaid 4 km laiune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest. Pärast teise maailmasõja lõppu kuulub sellest kitsast maismaaribast üks pool (põhjaosa) Leedule ja teine pool (lõunaosa) Venemaale (Kaliningradi oblast). Kura sääre luited on Läänemere ranniku ühed kõrgeimad. Kura säär kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Mõlemas riigis on loodud poolsaart hõlmavad rahvuspargid. Rannast eemal kõrguvaid liivaluiteid kattis omal ajal segamets. 16. sajandil jõudis elanikele kohale teadmine, et nende külade ümber kasvavat metsa saab vahetada rahaks. Algas ulatuslik metsaraie. Kuid puude ja teiste taimede juured ei hoidnud enam liiva paigal ja see hakkas tuule mõjul liikuma. Valdavalt läänetuulte mõjul oli liiva liikumine ühesuunaline – lääne tuulepealselt rannikult idarannale, just sinna, kuhu inimesed olid rajanud oma külad.

Liivaluited liikusid kiirusega kuni 15 meetrit aastas. Kogu poolsaarel mattus liiva alla 14 küla, kuni lõpuks saadi aru – mets tuleb tagas istutada! 19. sajandi keskpaigas algasid intensiivse metsaistutustööd, mis kestavad tänaseni.

Õhtuks jõuame tagasi ööbimispaika Liepājasse. Kolmanda päeva hommikul tutvume Liepāja arhitektuuri- ja vaatamisväärsustega, seejärel alustame tagasiteed koju. Teel teeme peatusi.

Enne Eesti piiri ületamist jõuame Salatsi jõe kaldal asuvasse Läti väikelinna Staicelesse. Kunagi oli see Mõtsa Pūole (Metsapole) muinasmaakonna Salatsi liivlaste asuala. Staiceles on grupp entusiaste

püüdnud taaselustada liivlaste kultuuripärandit ja säilitada mälestust sellest eestlastele lähedasest rahvast. Külastame linna vanimas majas asuvat liivlaste muuseumi Pivālind. Liivi keeles pivālind on pühalind – valge toonekurg. Liivlaste muuseumis ootab meid Eesti Vabariigi  aastapäevale pühendatud kordumatu õhtusöök, kus pakutakse piirkonnale omaseid traditsioonilisi liivi toite ja jooke.


Retke juhib arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 6.30 ntagasi Tallinnas esmaspäeval kell 23.30


Sõidu hind 250. Hinna sees hotell koos hommikusöökidega, Klaipeda Meremuuseumi ja Delfinaariumi külastus ja õhtusöök Staiceles Liivi majas


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reede 07.märts 2025 - pühapäev 09.märts 2025


Kolmepäevase Leedu huvireisi keskmes on Kaziuko mugė, Vilniuse Püha Kazimierase suurejooneline käsitöölaat. Seda Väikese Kazimieraze laata Peetakse Vilniuse vanalinna tänavatel ja väljakutel juba alates 17.
sajandi algusest. Leedulased kutsuvad Kazimierzi mälestuslaata hellitavalt Kaziukaseks. Püha Kazimieras oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kroonprints, Kazimierz IV, Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (Kazimierase nime all) poeg. Jagelloonide dünastiast pärit palvetele pühendunud askeet kuningapoeg Kazimieras suri Hrodnas vaid 26aastasena tuberkuloosi. Ta on maetud Vilniuse katedraali Püha Kazimierase kabelisse. 1602. aastal kuulutas paavst Clementius VIII Kazimierase Leedu ja Poola kaitsepühakuks ja paavst Pius XII 1948. aastal kõikide noorte kaitsepühakuks.

Traditsiooniliselt peetakse laata püha Kazimierase pühale (4. märts) lähimal nädalavahetusel. Vilniuse Püha Kasimiri laadale (leedu keeles "Kaziuko mugė") oma tervet kesklinna hõlmava mahu ja üle nelja sajandi
pikkuse ajalooga pole ei Eestil ega Lätil midagi võrreldavat kõrvale panna.

Laadalt võib leida nii kõikvõimalikku käsitööd kui talutoodangut alates leivast, lihatoodetest, meest ja lõpetades õlle ja kohalike veinidega. Tänapäeval on Püha Kazimierase laadal ka muusika-, tantsu- ja teatrietendused, mis meelitavad kohale kümneid tuhandeid külastajaid ja palju käsitöömeistreid üle Leedu kui ka naaberriikidest. On kujunenud kirjutamata traditsiooniks, et iga külastaja viib laadalt kaasa armastatud inimestele kinkimiseks verbosid ja muginukaseid. Verbod on südamekujulised kaunistustega meekoogid, muginukased on aga kuivatatud lilledest, kõrrelistest ja viljapeadest valmistatud värvilised kompositsioonid, mis algselt pidid kujutama püha Kazimierasega seotud stiliseeritud kuninglikku liiliat.
Mõni aeg tagasi hakati püha Kazimierase laata pidama ka Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Samalaadset laata peetakse Valgevenes Hrodnas ja Kaziuki nime all mitmes Poola linnas, Olsztynis, Szczecinis, Gdańskis, Poznańis jt.


Kolmepäevase Leedu retke programmi mahub muudki huvitavat: jalutuskäik Vilniuse vanalinnas kohaliku giidiga ja rahvuslik õhtusöök Vilniuse lähedal asuvas maalilises paigas Belmontase pargis. Vilnia jõgi suubub Leedu pealinnas Nerisesse. Jõgi on andnud Vilniusele tema nime. Belmontase pargis on renoveeritud vana vesiveski. Just seal on Vilnia jõeorg kõige laiem ja maalilisem. Seda uhket jõulist maastikku kujundavad jõeoru suursugused terassid ja metsaga kaetud künkad.

Tagasiteel koju külastame unikaalset looduspaika - piisonite kaitseala Kesk-Leedus Panevėžyse maakonnas asuvas Pašiliai metsas. Leedu piisonite taastamise otsus langetati juba 1966. aastal. Esimesed kaks piisonit jõudsid Pašiliaisse 1969. aastal, kes paigutati 50 ha suurusele taraga piiratud alale. Algul hoiti piisoneid Pašiliai tarandikus ja jälgiti nende kohandumist oludega. Viis piisonit lasti 1973. aastal vabalt metsa uitama.

Aeg on edasi läinud, piisonid kohanenud ja nende arvukus suurenenud. Nüüdseks on vabalt elavaid piisonid Leedus juba mitmel pool: Kėdainiai, Panevėžise, Radviliškise ja Telšiai rajooni territooriumil.
Viimastel aastatel on vabaduses elavate piisonite arv tublisti suurenenud, mis ühest küljest on kiiduväärne, teiselt poolt aga tekitab ka palju probleeme. Vabaduses elas Leedus 2020. aastal 282 piisonit. Praeguste kokkulepete kohaselt tahetakse piisonite arvukust hoida umbes 200 isendi piires. Euroopa piison on päästetud väljasuremisohust, Leedul on selles ülioluline roll.

Teel Vilniusesse ja tagasi teeme söögipeatusi, külastame Akropolise, Gariunai turgu. See on Leedu suurim turg ja sealt on võimalik osta soodsate hindadega  kõike vajalikku.


Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30
tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00


Sõidu hind  eurot 245 Hinna sees hotell koos hommikusöögiga, piisonipargi külastus ja Belmontase pargi külastus koos õhtusöögiga.


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 13.märts 2025

Märtsis tuleb Endla Teatris lavale uus etendus "Salemi nõiad".

Lavastaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Autor: Arthur Miller

Tõlkija: Virve Aruoja

Kunstnik ja muusikaline kujundaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen

Kostüümikunstnik :Triinu Pungits

Valguskunstnik: Margus Vaigur



Osades: Fatme Helge Leevald, Saara Nüganen, Ireen Kennik, Liis Karpov,

Carmen Mikiver, Kadri Rämmeld, Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Ago Anderson,

Sander Rebane, Enn Keerd, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet




"Salemi nõiad"

Ameerikas Massachusetsis asuv Salem on väikene linnake, kuid kired, ebaõiglus ja ahastus on siin kõike muud kui väikesed. Väike ei ole ka siinsete inimeste uhkus ja hulljulgus oma riivatud au kaitsmisel.
Pealtnäha lihtne olukord kasvab pimeda kambahüsteeria tagajärjel laviiniks, mille peatamine osutub võimatuks. Toimuv seab kahtluse alla ning pöörab pea peale arusaamad õiglusest ja seadusest, võimust, ustavusest, aususest, armastusest ja süüst. Majad jäävad inimestest tühjaks, lootus kipub ahtaks jääma, igal pool luurab hirm, et järgmisena keegi just sinu peale näpuga näitab, ja see su elu lõpetab.
Päike aga tõuseb ikka ja paistab kõigi inimeste peale ühtmoodi ...

„Salemi nõiad“ (The Crucible) on ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri (1915-2005) 1953. aastal kirjutatud draama, allegooria ja kriitika erinevatel aegadel toimunud „nõiajahtidele“. Näidendi aluseks võetud 1690. aastail Salemis toimunud nõiaprotsessid olidki just nii lootusetud ja hirmutavad nagu nad näidendis paistavad. Ent massihüsteeria ja teistsuguste seisukohtade või eluviiside hukkamõistmine ja sildistamine ei ole inimeste hulgast tänapäevani kuskile kadunud.


Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30 tagasi Tallinnas  kell 23.30


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
 

Laupäeval 29.märtsil 2025

Sõidame teatriretkele Lätti, Viljandi sõpruslinna Valmierasse menukat komöödiat Cosmopolitan vaatama.

Lavastaja ja dramaturg

Andres Noormets

Kunstnik

Valters Kristbergs

Kostüümikunstnikud

Maarja Viiding ja Ilze Vītoliņa

Videokujundajad

Taavi Varm ja Margo Siimon

Muusikalised kujundajad

Peeter Konovalov ja Andres Noormets

Valguskujundaja

Lauris Johansons

Tõlkijad

Jaanus Johanson, Alden Kirss ja Oleg Titov

Mängivad

Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons (Valmiera teater), Ieva Puķe (Valmiera teater), Jaanus Johanson (Valmiera teater), Klinta Reinholde (Valmiera teater), Krišjānis Salmiņš (Valmiera teater), Martin Mill, Oleg Titov ja Terje Pennie


Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.


Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised
ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Valmieras anname vaba aega lõunatamiseks ja linnaga tutvumiseks ning külastame ka Valmieramuiža tehasepoodi.

Teatriretke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.


Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 23.45



Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Pass või ID kaart kaasa.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!